Krediidiinfo aitab vältida kriisiaja karisid

Alar Jäger. Foto: Peeter Langovits

Majanduskriis on avaldanud oma negatiivset mõju ka ärikultuurile ja järjest enam tekib vajadus kontrollida koostööpartnerite usaldusväärsust firma Krediidiinfo kaudu.

Krediidiinfo ASi asedirektor Alar Jäger, teie firma on tegutsenud 17 aastat. Millised on ettevõtte
eesmärgid?

Eesmärk on olnud aidata ettevõtteid krediidiotsuse langetamisel. Kuna krediiti antakse nii eraisikule kui ka ettevõttele, siis jagunebki meie tegevus kaheks: eraisikute ja ettevõtete maksevõime hindamiseks. Oleme kogu selle aja harmooniliselt arenenud, st mingeid väga pikki hüppeid ei ole teinud, samas oleme pidavalt rõhku pannud tootearendusele ja seega püüame olla klientide jaoks sammukese eespool, kui nad suudavad meid ära kasutada.

Paljud ettevõtted varjavad praegu oma keerulist majandusseisu ja võetud riske. Kuidas on Krediidiinfo abil nende majandusolukorrast võimalik tõest pilti saada?

Iseenesest ei ole oma tegevuse varjamine ju keelatud. Küsimus on selles, kuidas saab usaldada ettevõtet, kes ise oma tegevusega sellele kaasa ei aita. Paraku on nii, et ettevõtte usalduse nimel tuleb juhatusel iga päev vaeva näha. Kreeditori huvitab klient vaid seni, kuni tema jaoks on riskid määratletud ja väikesed. Kui ettevõtte majanduslik olukord ei ole arusaadav, on ka risk kõrge.

Millised on tüüpilised vead, mida pankrotti läinud ettevõtjad on teinud?

Kõiki pankrotte võib seostada ühe veaga – juhtimisveaga. Samas võib olla pankroti taust veelgi laiem, see tähendab, et tegemist on olnud viletsa äriplaaniga. Käesolev kriisiaeg ongi paljus põhjustatud liigsest optimismist – “niikuinii läheb paremaks”. Aga kinnisvarahindade kasv ei ole kunagi lõpmatu ja see tõmbas endaga kaasa terve rea tegevusalasid, kuni selleni välja, et tööta jäänud inimesed ei läinud enam restorani ega reisile. Konkreetne pankrot aga tekkis sageli ikka juhtimisveast, see tähendab, et ei muudetud kohe oma tegevust, kuigi oli selge, et mõõn ei ole lühiajaline.