Kultuur: “Suur maailmateater” kirikuvõlvide all

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Grosnõi.
Margus Grosnõi. Foto: Arvet Mägi

Rakvere Kolmainu kirik saab esimest korda teatrilavastuse paigaks: publiku ette tuuakse üks Pedro Calderón de la Barca kuulsamaid autosakramentaale “Suur maailmateater”.


Lugu, kuidas jõudis Euroopa barokkdraama geeniuse hispaanlase Pedro Calderón de la Barca autosakramentaal “Suur maailmateater” Rakvere Kolmainu kirikusse, on lihtne. Nagu jumalikud välgatused enamasti.

Sõitsid kord Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja teatrimees Tiit Alte tühjas bussis Tallinna poole. Ja rääkisid juttu.

Kutsutud osatäitjad

“Arutasime teemal kirik kui teatrisaal või kui etenduse toimumispaik. Et mis võiks sobida kirikusse, mida siin võiks lavastada. Tiidule tuli meelde, et eesti keelde on tõlgitud Calderóni “Suur maailmateater”. Et see võiks olla. Rohkem sobivaid ei tulnudki pähe,” rääkis Tauno Toompuu.

“Alguses mõtlesime, et pakuks mõnele professionaalsele teatrile, aga eelarve oleks läinud liiga suureks. Nii jäigi üks tee – oma jõududega ära teha,” sõnas lavastaja Tiit Alte.

Trupp, kus osalevad professionaalsed näitlejad, harrastusnäitlejad ja inimesed, kes pole varem näitemängimisega kokku puutunud, sai kokku konkreetsete rollikutsumiste teel.

“Sai läbi mõeldud, kes keegi võiks olla. Elu tegi muidugi omad korrektiivid, päris kõiki me ei saanud, keda alguses tahtsime. Nõus tulema olid kõik, aga mitmel inimesel polnud lihtsalt vaba aega sel ajal,” kõneles Alte.

Sestap aitab Ülle Lichtfeldt kaasa nõuandjana. Nõuandjaks on ka Lembit Peterson. Kui prooviperiood hakkab lõpule jõudma, kutsutakse nad vaatama. “Kõrvalpilk on niisuguste asjade juures väga tarviline,” arvas Alte.

Barokiajastul Hispaanias kirjutatud “Suur maailmateater” on auto­sakra­mentaal - mis tähendab “iseenesest püha” - ning kuulus kunagi kristliku püha kombestiku juurde. Enne barokiaega esitatigi seda kirikus.

“Calderóni lugu on kirjutatud ilmselgelt teatris esitamiseks, aga põhimõtteliselt tähendab see seda, et teatris austatakse ja pühitsetakse Kristuse ihu ehk armulauda. Selle loo mõte ja sügavam sisu on armulaua ülistus,” selgitas lavastaja. Lugu ise räägib aga näitemängu tegemisest. “Calderón ühendab näitemängu tegemise kogu maailma looga.  Avamonoloog manab silma ette inimkonna ajaloo loomisest peale, ja nagu inimese elu lõpeb surmaga, nii ka näitemäng lõpeb kõigi tegelaste surmaga. Siin on Calderón kasutanud kirjanduslikku surmatantsu motiivi, mis on tuntum maalikunstist. Inimese elu ja surm, näitemängu elu ja surm, elu haprus – teater ja elu kaotavad siin aeg-ajalt oma piiri täiesti ära. Calderón on sellega hästi huvitavalt hakkama saanud,” arutles Tiit Alte.

Religioosne, eksistentsiaalfilosoofiline ja surmatantsulik näidend kulgeb maailma loomisest maailma lõpuni, mida palutakse Autoril ehk Jumalal (tema rolli esitab lavastuses Tauno Toompuu) edasi lükata.

Kiriku teatrisaalina toimimine on Tauno Toompuu sõnul Eestis üpris haruldane ning leiab Rakveres aset esimest korda.

“Tundus hästi intrigeeriv mõte, et küsida, miks mitte. Teater iseenesest pole ju midagi sobimatut kirikusse, kui on sobiv tükk. Et inimesed võtavad mingeid rolle, et see on pandud üheks tervikuks ja kannab mingit sõnumit – selles pole midagi halba. See sõnum sobib kirikusse hästi. Kuna kõik kulmineerub altaril, oli see minu jaoks eriti positiivne nüanss, miks lugu sobib hästi Rakvere vanasse kirikusse. Isegi altarimaal on siin seesama söömaaeg, kuhu lõpuks kõik kutsutakse,” arutles kirikuõpetaja.

Et Autori rolli esitab kirikuõpetaja, on ajalooline traditsioon. “Lääne-Euroopa teater ongi pärit kirikust. Kui loetakse mitmekesi evangeeliumi, siis Jumala ja Jeesuse sõnad loeb alati kirikuõpetaja,” märkis Alte. “Me ei hakanud traditsiooni lõhkuma,” tähendas Toompuu.

Sõna püsib õhus

Maailma rolli esitav Margus Grosnõi peab kirikus mängimist enda jaoks uueks väljakutseks blankvärsi ja kiriku akustika tõttu.

“Siin ei saa rääkida ümmargust juttu, kõik sõnalõpud peavad olema selged. Ei või ka rääkida väga kiiresti, sest kui eelmine sõna on veel õhus, ei saa järgmist sinna otsa lausuda. Igatepidi on see väga huvitav töö,” kõneles näitleja.
Kuna isegi kirikus ei sünni teater rahata, leidis lavastus toetust Rakvere linnavalitsuselt ja Hispaania suursaatkonnalt Eestis, vastust oodatakse Eesti Kultuurkapitalilt ning lootused on pandud ka piletimüügi peale.

“Suure maailmateatri” esmakordse lavaletoomisega Eestis tähistatab trupp ka suure hispaania kirjaniku Calderóni 410. sünniaastapäeva.

AUTOSAKRAMENTAAL

Autosakramentaal on hispaania“kuldajastu” (XVI-XVII saj) teatri ja kirjanduse üks kõige omapärasemaid žanre. Renessansis sündinud religioosse sisuga lühinäidend on lähedane Euroopa hiliskeskaja draamaliikide, vanatestamentliku müsteeriumi ja allegoorilise moraliteega.

Pedro Calderón de la Barca (1600-1681) kuulsaimate teoste hulka kuulub näidendi “Elu on unenägu” kõrval autosakramentaal “Suur maailmateater” (lavastatud arvatavalt 1636).

Lavastaja Tiit Alte. Rollides Tauno Toompuu (Autor), Margus Grosnõi (Maailm), Indrek Saar (Kuningas), Kadri Mägi (Kasinus), Märt Jakobson (Armu Seadus), Marika Mesipuu (Ilu), Kaido Veski (Rikas), Heini Reiman (Põllumees), Uno Trumm (Vaene) ja Marju Metsman (Hääl).
Helilooja ja muusikaline kujundaja Toomas Rannu. Kunstnik Jule Käen.

Rakvere Kolmainu kirikus etendatakse autosakramentaali “Suur maailmateater” 10. ja 11. juunil kell 21 ja 13. juunil kell 14.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles