Rakveres hakati tootma ravioole

Olle Hormi sõnul pakub pastatootmine vaheldust konservitootmisele.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Rakveres Moonakülas asuv ASi Maag Lihatööstus, kes on varasemalt tootnud vaid konserve, töötas välja pastaretsepti ning valmistab nüüd ainsana Eestis Itaalia köögile omaseid ravioole.


Rannarootsi nime all müüdavaid ravioole toodetakse Rakveres nelja sorti ja nende retseptid on Maag Lihatööstuse juhataja Olle Hormi juhtimisel välja töötatud kohapeal.

Ravioolide täidiste tegemisel lähtuti Hormi sõnul eelkõige eestlaste maitsest ja tema hinnangul muutuvad ilmselt kõige populaarsemaks singi-juustutäidisega ampsud.

Lisaks tõi Horm välja kolme erineva juustu täidisega ravioolid, mis peaksid eriti välja tooma toote itaaliapärasuse.

Eestistatud Itaalia

Hormi sõnul tekkis idee ravioole tootma hakata pärast uuringut, millest selgus, et Eesti turul puuduvad kodumaised jahutatud pastatooted ning poest on võimalik saada vaid toote kodumaal Itaalias valmistatud ravioole.

“Meie toode on aga Itaalia firmade omadest oluliselt odavam ning ei ole külmutatud, vaid värske,” nimetas Horm.
Kuigi seadmed pasta ja ravioolide valmistamiseks on ostetud Itaaliast, on tooted välja töötatud Eestis.

“Püüdsime ravioolidele ­anda eesti toidule omast maitset ja praegused neli täidist on valitud mitme seast, mida proovisime, aga esialgu kõrvale jätsime,” selgitas Horm arendusprotsessi ning lisas, et pärast kuuajalist katsetamist leiti alustuseks parimad maitsed.

Tarbija otsustab

“Natukene ehk vajab timmimist või tuleb midagi muuta, aga seda näitab juba müük ning see, mida teeb tarbija,” oli Horm lootusrikas.

“Meie ravioolid on kõvasti odavamad kui importkaup, aga ikkagi pelmeenidest kallimad. Nüüd ongi küsimus selles, kas need on nii palju paremad kui pelmeenid,” ei julgenud Horm toote edukust ennustada ja jätab selle tarbija otsustada.

“Suvel uusi tooteid enam välja ei too, kuid on mõtteid, mida võiks sügisel tegema hakata,” kinnitas Horm ja lisas, et tegelikult on Rakvere tootmishoonesse võimalik veel mitu tooteliini paigaldada, ruumi jagub.

“Ruumi on meil küll, seadmeid võib alati juurde osta ja inimesi juurde võtta,” rääkis Horm. Ja kuigi praegu too­detakse pastatooteid vaid 20-40 kilogrammi päevas, võiks neid toota ka tonni jagu, mis omakorda tähendaks, et juurde tuleks võtta kuni viis inimest.
Esialgu uue tootmisharuga uusi töökohti ei loodud, vaid koolitati ümber Rakvere tootmisüksuse inimesi.

Kogu uue tootmisliini ost ning käivitamine läks maksma kaks miljonit krooni.

Hormi sõnul pakub pastatootmine vaheldust konservitootmisele. “Konservi tarbimine Eestis aasta-aastalt pigem langeb, kui kasvab, samas on selgelt tarbijaskond olemas,” rääkis Horm.

“Suvel tarbimine kasvab, kui inimesed suvilatesse ja maale lähevad - konservi eelis ongi see, et ta võib kaks aastat nurgas seista, ei vaja külmkappi ega midagi.”

Enamik Rakvere tootmishoone konservitoodangust eksporditaksegi tegelikult Leetu ja Saksamaale. Samas on ettevõtte konserve tunnustanud ka Eesti kaitsevägi, kes valis just Rakveres toodetud guljaši- ja strooganovikonservid täiendama uuendatud militaarseid toidupakke.

Tagasi üles