Reedel peeti Laekvere vallas Veneveres suurt veepidu, kust ei puudunud põnevad võistlused, ümber järve jooks ega lõbustused lastele.
Venevere veepeol kanti sõelaga vett ja tõmmati selga jäätunud särki
Vesine teatevõistlus koosnes kolmest alast: kanuusõidust, jäätunud särgi sulatamisest ja selga ajamisest ning sõelaga vee kandmisest.
Kui algselt tuli korraldajatel inimesi end proovile panema meelitada, siis lõpuks kogunes osalejaid omajagu ning võitja selgitamiseks tuli kasutada ajavõttu.
Paisjärve äärde peoplatsile ürituse atraktiivsuse tõstmiseks kohale toodud suur köetav kümblustünn meelitas veemõnusid nautima vaid üksikuid julgeid, kuid see-eest oli see jäätunud särgi üles sulatamisel asendamatu abivahend. Küll aga leidsid pärast võistlust väga aktiivset kasutust kanuud.
Ida-Eesti päästekeskuse Iisaku päästekomando mehed õpetasid kuidas päästa uppujat, aga rääkisid ka oma tööst ja tutvustasid varustust.
Päästjate tutvustatud amfiibauto “Argo” , millega saab sõita nii vees kui maismaal ning mida eelkõige kasutatakse metsatulekahjude puhul maastikul tulekollete suuruse ja ulatuse hindamiseks , tekitas veepeolisetes erilist huvi. Nii mõnigi soovis omal nahal sellega sõitmise järele proovida.
Esimest isetehtud sõidukite võistlust ei tulnud vaatamata korraldajate murele läbikukkunuks tunnistada, tõsi küll, osales vaid üks alus, mis valmistatud vanast vannist.
Kohalikud elanikud teadsid rääkida, et huvi jõukatsumise vastu oli tegelikult suurem, kuid mõni sõiduk ei saanud pärist valmis ning üks meistrimees jäi ka haigeks. Igatahes sai isetehtud sõidukiga Venevere paisjärvel sõitnud noormees auhinnaks suure aplausi ning kaela nii esimese-, teise- kui kolmanda koha väärilised medalid.
Ürituse juurde kuulus ka laat, kus polnud küll kauplejaid väga palju, see-eest pakuti just seda, mida maainimestel vaja: taimi , lilli ja istikuid, aiatööriistu, kodus valmistatud sinki, laastukorve ning muud taolist, kehakinnitust muidugi ka.
Lapsed tundsid rõõmu võimaluse üle hüpata batuudil nii kaua, kui hing ihkab ning lasta endale vahva näomaaling teha.
Venevere haridus- ja kultuuriseltsi liikmed, kohaliku raamatukogu juhataja Sirje Raudmäe ning seltsimaja juht Kaarel Šestakov pidasid üritust kordaläinuks.
Veepeol lustis vähemalt paarsada inimest, nii oma külast, mujalt vallast kui ka kaugemalt. Kuigi korraldajate hinnangul võinuks ju külastajaid rohkemgi olla,oli põhiline, et kohaletulnutele üritus meeldis.
Kui pidu järve ääres läbi sai, ei mindud veel laiali - üritus jätkus Avinurme meeskoori kontserdi ning tantsuõhtuga Venevere seltsimajas.