Baruto patsi lõikas üle 200 sumohiiule olulise inimese

Teiste seas lõi Kaido Höövelsoni sumopatsile käärid sisse ka Andres Jaadla. Foto: Erakogu

Baruto emotsionaalne patsi­lõikamise tseremoonia tõi pisara silma nii vägilasele endale kui ka saalis viibinud pealt­vaatajatele ning andis märku sellest, et üks ilus teekond on otsa saanud.

Praegugi veel Jaapanis viibiv Rakvere ekslinnapea Andres Jaadla rääkis, et patsilõikamine oli väga täpselt paika pandud. Lõikajale anti pikad kuldsed käärid, millega tuli napsata tilluke juuksetutt tseremooniameistri näidatud kohast.

“Siis sai käärid kandikule tagasi pandud, kaks kätt Kaido õlgadele asetatud ja vaikselt mõni tänusõna öeldud. Ja juba hüüti järgmine välja,” meenutas Jaadla.

“Jaapanlased on hästi perekonda armastav rahvas ning kui Kaido naine ja ema patsi lõikasid, puhkes saalis meeletu aplaus ja emotsioonide laine, mis oli nii südamlik ja võimas, et liigutas sügavalt kõiki saalisviibijaid,” kirjeldas Jaadla ja lisas, et nii mõnelgi suurel mehel olid pisarad silmis.

Sumotreener Riho Rannikmaa, kes Jaapanist juba tagasi, ütles, et patsilõikajate nimekirja pani kokku Kaido Höövelson ise ja sinna sai enam kui kakssada inimest.

Tseremoonia toimus Tokyo tähtsaimas sumohallis Ryogoku Kokugikanis.

“Kohal oli umbes 5000 inimest,” lausus Rannikmaa, kelle sõnul on see umbes kolmandik maja mahutavusest.

Enne patsilõikamist maadles ja möllas Kaido Höövelson veidi aega lastega, pärast tseremooniat toimus aga bankett, kuhu olid kutsutud kõik need, kes patsi lõikamisel osalesid.

“Kohapeal olles saab tegelikkuses aru, kui suur auga välja teenitud tuntus ja lugupidamine Kaido vastu siin Jaapanis on,” ütles Andres Jaadla.

Riho Rannikmaa sõnul korraldab sumoliiga patsilõikamise tseremoonia ehk danbatsushiki neile sumotoridele, kes on jõudnud kümne tugevaima sekka.

“Nii et väga tihti sellist üritust ei tehta,” nentis Rannikmaa.

Andres Jaadla avaldas heameelt, et ka Rakvere on saanud osa Kaido Höövelsoni edust.

“Tuli meelde, kuidas esimest korda 2005. aastal sai Jaapanis hakatud ajama sumo maailmameistrivõistluste toomist  Rakveresse ning koos Kaidoga tulevikumõtteid arutatud,” rääkis Jaadla.

Tokyo keiserlikus sumohallis istudes ja patsilõikamist jälgides tõdes endine linnapea, et sumo maailmameistrivõistluste toomine Rakverre oli ainulaadne ja eriline.

Kaido Höövelson ise jääb Riho Rannikmaa sõnul veel mõneks ajaks Jaapanisse, et lahtised otsad kokku tõmmata.

Pärast sumotori elukutsest loobumist peab mees edaspidi Jaapanisse sõitmiseks viisa taotlema ning see muudab asja tülikaks.

8. märtsil toimub Vinnis rahvusvaheline sumoturniir ning Rannikmaa kinnitusel lubas Kaido Höövelson selle patroon olla. Turniirile tuleb ka kaks maadlejat Jaapanist.

“Kui mitte hiljem, siis koos nendega tuleb ka Kaido Eestisse,” lausus Rannikmaa.

Koolipõlves korvpalliga tegelenud Kaido Höövelson alustas judo- ja sumotreeninguid 2000. aasta sügisel Sakura spordiklubis Vinnis.

2004. aastal siirdus ta koos treeningukaaslase Ott Juurikasega Jaapanisse.

2010. aastal jõudis Baruto sumohierarhias teist tugevus­astet tähistava ozeki positsioonini.

2012. aasta alguses nimetati ta pärast oma esimest ja ainsat turniirivõitu sumo kõrgliigas makuuchi's sumo absoluutset tipptaset näitava yokozuna kandidaadiks.

Pärast seda turniiri hakkasid meest aga kimbutama vigastused ning mullu 11. septembril teatas ta oma karjääri lõpetamisest.