Aastakümneid oodatud jalakäijate tunnel Tamsalus avati pidulikult

Tamsalu jalakäijate tunneli ehitus on lõppenud ja tunnel kõigile kasutamiseks avatud.

FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Täna avati Tamsalus perrooni ja jalakäijate tunneli kompleks, mis lõpetas aastakümneid kestnud olukorra, et raudtee jagab linna kaheks ja ühelt poolt teisele poole pääsemiseks pidi tihtipeale rongi alt või üle selle ronima.


Spetsiaalselt tunneli avamisele tulnud Silvi pidas seda ajalooliseks sündmuseks. Naine on sealpool raudteed, kus kauplusi, asutusi ja kooli pole, elanud juba üle 30. aasta ja teab väga hästi, mida tähendab külma talvega raudee ülekäigu juures oodata, millal kaubarongid liikuma hakkavad.

“Kogu aeg sai oodata ja rongi alt läbi ronida, mis oli väga ohtlik,” meenutas Silvi ja ütles, et tõsine mure oli lastega, keda üle rongi pidi upitama, sest kool asus teisel pool raudteed. Ja küllaltki sageli seisis jaamas kaks-kolm rongi korraga.

Üle rongi või selle alt

Kui Silvi poeg veel Sääse lasteaias käis, tõi buss nad lasteaiast bussijaama, sealt aga seisvate rongide tõttu edasi ei pääsenud. “Käisime ühest poest teise, kust midagi võtta ei olnud ning ootasime ja külmetasime. Talvel oli see eriti hull,” lausus Silvi.

Kaubarongide alt või üle nende ronimise võttis jutuks ka Väike-Maarjast pärit Saima, kes oli täna Tamsalu raudteejaamas tütart rongi peale saatmas. “Mina omast ajast mäeltan, et siin on väga ränki õnnetusi olnud. Isegi minu tuttavaid on jäänud rongi alla,” kõneles Saima.

Tema tütar Tuuli kiitis samas uut perrooni, sest varem pidi näiteks Tallinna rongile minnes täpselt teadma, millisel perroonil seista. “Kui Tallinna rong tuli ette, aga tahtsid hoopis Tartu rongile minna ja seisid valel perroonil, siis ei jõudnud enam,” nentis Tuuli.

Tamsalu vallavolikogu esimees Andrus Freienthali sõnul on Tamsalusse jalakäijate tunneli rajamise nimel võidelnud kõik Tamsalu omavalitsusjuhid. Tänast päeva võrdles volikogu esimees lausa Kuul käimisega.

“Kui esimene inimene Kuu pinnale astus, ütles ta, et ühe inimese jaoks on see väike samm, aga inimkonna jaoks suur hüpe. Siis mina ütleksin, et ehituslikult, võrreldes suurte objektidega, ei olegi see (jalakäijate tunnel – toim) väga suur, aga Tamsalu jaoks on see tõesti suur hüpe. See on sajandi ehitus, mis võiks saada eeskujuks teistele linnadele ja asulatele, kus raudtee jagab asula pooleks, nagu näiteks Tapa ja Jõgeva,” leidis Freienthal.

Üksjagu inimelusid

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kõneles, et tema mäletamist mööda on raudtee kehvast ületamisest räägitud juba viimased 40 aastat ning tundis heameelt, et tänaseks päevaks on see jutt juba minevikku jäänud. “Siia on aja jooksul üksjagu inimelusid jäetud. Ja vigastatud inimesi on,” ei salanud vallavanem.

Samas kiitis ta ehitajaid, kes lausa ekstreemsetes tingimustes tööd pidid tegema, sest kui 4. jaanuaril ehitus lahti läks, oli 20 kraadi külma ja lumi põlvini.

Tamsalu raudteejaama juurde reisijate ooteplatvormi ja tunneli ehituseks korraldatud hanke võitja ja peatöövõtja oli VolkerRail RTE AS.

Tunneli betoneerimistöödega tegeles ehitusettevõte K-Most ja koos tunneliga valminud uue ooteplatvormi põhitööd tegi ära firma Viater Ehitus, kes tegeles ka tunneli treppide, kaldteede ja kõnniteede ehitusega ning piirdeaedade rajamisega.

Uus ooteplatvorm asub kahe raudtee vahel, mis tähendab, et Tamsalus saab korraga peatuda kaks reisirongi. Tegu on keskmise perrooniga, mille kõrgus rööpast on 55 sentimeetrit.

Eesti Raudtee andmetel oli jalalkäijate tunneli ja perrooni kogu maksumus 6,3 miljonit krooni. Projekti rahastas 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond.

Tagasi üles
Back