Huvikaitse näol on traditsiooniliselt tegemist kodanikualgatusliku tegevusega, mis lähtub kogemusest, et teatud ühiskonnarühmadel on kõrgenenud risk jääda ühiskonnas tõrjutuks või kannatada väärkohtlemise all.
Anu Sepajõe: Kuidas kaitsta lastega perede huve kodanikualgatuse korras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige sagedamini puudutab see oht näiteks lapsi ja vanemaid inimesi, vaimsete ja füüsiliste puuetega või muude erivajadustega inimesi, oma haiguse tõttu tõrjutuid, vaeseid ja kodutuid inimesi.
Huvikaitse eesmärk ongi saavutada kõikide ühiskonnaliikmete võrdne (või võrdsem) kohtlemine ning selle kaudu ka kõige haavatavamate liikmete huvide kaitse.
Huvikaitse eesmärk on panna otsustajaid märkama teatud ühiskonnarühmade vajadusi ning nende huvides ka aktiivsemalt tegutsema.
Mitteformaalne võrgustik
Et kolmanda sektori üks eesmärkidest on tõsta avalikkuse ning otsustajate teadlikkust uutest probleemidest ja ühiskonna valupunktidest, kasvas MTÜ-l Laste ja Perede Nõuandekeskus koostöös kohalike ja üleriigiliste vabaühendustega välja idee kujundada mitteformaalne ühenduste võrgustik, mille fookuses on korraldada eelkõige laste ja lastega perede huvikaitse.
Väärtused, millest koja liikmeskond ühiselt huvikaitset teostades lähtub, on lapse- ja perekesksus, proaktiivsus, avatus ja initsiatiivikus, koostöö ja partnerlus, usaldusväärsus.
Huvikaitse koda soovib olla otsustajatele tugevaks ja arvestatavaks partneriks laste- ja perepoliitika kujundamisel ning selle elluviimise üle järelvalve teostamisel.
Esimene huvikaitsevõrgustiku ümarlaud kutsuti kokku oktoobris 2009, kus jõuti ühtsetele arusaamadele võrgustiku tegevuspõhimõtetes ja huvikaitse valdkondades. Ümarlaua teistkordsel kohtumisel jaanuaris 2010 otsustati võrgustik nimetada Lapse Huvikaitse Kojaks.
Märtsis toimunud kolmanda ümarlaua peateemaks oli sõltumatu laste ombudsmani institutsiooni loomine Eestisse. Aprillis toimus võrgustiku liikmete koolitus, mille peateemadeks olid huvikaitsevõrgustike roll ühiskonnas ja huvikaitse teostamine.
Koja liikmeteks on 16 vabaühendust üle Eesti: Perede ja Laste Nõuandekeskus, UNICEF Eesti, Hea Algus, Pelgulinna Lastekaitse Keskus, Eesti Kasuperede Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Rakvere Lastekaitse Ühing, Viljandi Lastekaitse Klubi, Nõmme Lastekaitse Liit, Ühendus Isade Eest, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Caritas Eesti, Eesti Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti Ühing.
Nimetatud ühendused osalevad võrgustikus vabatahtlikult. Võrgustiku ressurssidena väärtustatakse liikmete arvu, erinevaid vaatenurki ja perspektiive, tõhusamaid ja usaldusväärsemaid lahendusi, mida ühiselt kujundatakse.
Praktiline tegevus
Lapse Huvikaitse Koda on koostanud avalikkusele kaks märgukirja: “Lapse elatusrahavõlglaste avaliku nimekirja mõjust lapsele” ja “Omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna eelarvekärbetest”.
Lisaks on avaldatud arvamust lasteasutuste tugisüsteemide reorganiseerimise kohta, kus juhiti tähelepanu teenuse kättesaadavuse vähenemise ohule. Sügisel kavatsetakse avalikkust kaasates käivitada diskussioon riigi majandusliku olukorra mõjudest lastele.
Huvikaitsevõrgustiku kujundamist, käivitamist ja tegutsemist toetavad projektipõhiselt Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Koja tegevust koordineerib MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus.
Rakvere Lastekaitse Ühing ühines üle-eestilise Lapse Huvikaitse Kojaga, et rääkida tõhusamalt kaasa lapsi ja peresid puudutavate kitsaskohtade käsitlemisel ühiskonnas ja Rakvere linnas.
Koja liikmeks olemine annab ühingule võimaluse olla paremini kursis valdkonna temaatikaga, avada laste huvikaitsega seonduvate probleemide eri tahke, luua uusi kontakte ja arendada võrgustikutööd teiste Eestis tegutsevate huvikaitseorganisatsioonidega ning olla n-ö paremini pildis ka oma organisatsiooni tegemistega.
Kohalikul tasandil teostub sihtrühmade huvikaitse eelkõige praktiliste tegevuste kaudu, nagu teenuste osutamine, temaatiliste seminaride ja muude teavitussündmuste korraldamine, osalemine mitmesuguste valdkondlike komisjonide tegevuses jne.
Ka tänase lastekaitsepäeva tähistamisele pühendatud sündmused on üks viis, kuidas juhtida avalikkuse tähelepanu ühiskonnas olulisele sihtrühmale.
Sihtrühma huvide kaitseks tehtav töö peab olema teadlik, eesmärgistatud ning järjepidev, ainult nii on võimalik saavutada positiivseid nihkeid ühiskonnas.