Orelipoiss, kes soojendab meie eurolauljaid

Jaan Pehk. Foto: Peeter Langovits

Jaan Pehk, esinejanimega Orelipoiss, on tuntud nii vaimuka luuletaja, laulja kui laulukirjutajana. Laupäeval esineb ta Rakvere teatri kohvikus üritustesarja “Indi Ila” teisel kontserdil koos Eestit Eurovisionil esindanud Malcolm Lincolniga, kes esitleb oma verivärsket plaati.

Et Robin Juhkental ja Malcolm Lincoln on viimastel nädalatel väga palju meediakajastust leidnud, esitasin küsimusi Jaan Pehkile.

Küsin kohe alguseks ära, kellega ma seda intervjuud teen, kas Orelipoisi või Jaan Pehkiga?

Kuidas ise soovite.

Kust pärineb nimi Orelipoiss?

See tuli mingil hetkel täiesti suvaliselt. Kui oma esimesed kodused lindistused mõnele sõbrale kuulata saatsin. Lihtsalt panin sellise nime.

Kuidas te üldse sellesse suhtute, et paljud inimesed ajavad artisti ja tema ansambli nime sassi. Eriti kui see ansambli nimi juhtub olema justkui artisti oma. Näiteks Lea Liitmaad võetakse kui Blacky’t, mitte kui Lea Liitmaad. Sama on vist ka Robin Juhkentali ja Malcolm Lincolniga, kellega te “Indi Ilal” lava jagate?

Eks sellega tuleb harjuda. Oleksin võinud ju esinejanimeks võtta näiteks Yaan Pehc.

Mind on ka Maiuks kutsutud (ansambel Koer tuntud laulu “Maiu on piimaauto” järgi, mille esitajaks Jaan Pehk kunagi oli - EK)

Sedasi teevad enamasti inimesed, kes on mõnes suuremas kambas ja ise rääkima ei julge tulla. Hüüatavad “Maiu” ja vaatavad kiiresti mujale.

“Indi Ila” mastaapi ürituse jaoks on Orelipoiss samaväärne esineja kui Malcolm Lincoln. Ometi on publiku jaoks üks justkui peaesineja ja teine just nagu soojendusesineja. Mis te sellest arvate?

Selge on see, et Malcolm Lincolni plaadiesitlusel on peaesineja Malcolm Lincoln. Mul on väga hea meel, et saan nendega esitlusrõõme jagada.

Jaan Pehk ansambli Ruffus koosseisus on Riias Eurovisionil esinenud. Ühes varasemas intervjuus olete olnud Eurovisioni suhtes päris kriitiline. Aastad on mööda läinud. Kuidas olukord ja suhtumine nüüd on?

Laias laastus on asi muusikasündmusest ikkagi suhteliselt kaugel. Seda enam on hea meel, kui meid saadetakse esindama mõni hea lugu, nagu näiteks Malcolm Lincolni “Siren”.