Jako Salla: Noorte kuritegevus – kas normaalne nähtus?

Jako Salla. Foto: Erakogu

Kõige enam kuritegusid panevad Eestis toime noored inimesed. Statistikast selgub, et kolmest kuriteost, mille politsei on avastanud, on vähemalt ühe toime pannud 14-26aastased inimesed.

Kas see tähendab, et ühiskonnas on noorsooga midagi korrast ära? Kas see, kes juba lapsena kuritegude sooritamisega algust teeb, jätkab veel hullema retsidivistina tulevikus?

Alustades viimasest küsimusest, on vastus “jah” ja “ei”. On fakt, et suur hulk korduvkurjategijatest paneb esimese kuriteo toime noorukina.

Samas on teada tõsiasi, et enamikul on seadusrikkumised noorukieas juhuslikud. Ühiskonna normidega vastuolus käitumine jääb nende puhul lapsepõlve maha ning iga täisealisena elatud aasta vähendab korduvrikkumiste riski.

Leitakse isegi, et hälbiv käitumine aitab noortel täiskasvanuks saada: ühel avaldub see lihtsalt puberteediea mässumeelsuses, kuid on ka neid, kes proovivad poest kommi näpata või ärandavad autosid.

Küpsuse tähised

Kuigi võib ju soovida, et noored meelemürkidega kokku ei puutuks ja suhtumine neisse oleks üheselt hukkamõistev, on fakt, et alkohol, tubakas ja narkootikumid on nii Eesti kui teiste maade noorte jaoks olulised tähised täiskasvanuks saamisel.

Eesti politsei registreerib tuhandeid väärtegusid, mis puudutavad noorte suitsetamist, alkoholi tarvitamist või liiklusrikkumisi, nagu vales kohas sõidutee ületamine. Kuna enamiku rikkumiste puhul sõltub nende arvukus eelkõige kontrolli aktiivsusest, siis on raske öelda, kas neid on liiga palju või liiga vähe, kas trend on kasvav või kahanev.
Küll on aga kindel, et alati leidub neid, kelle jaoks on kas või üks selline rikkumine liiga palju ning tähistab lõpu algust ehk noore pöördumist kuritegelikule teele. Arengulises mõttes võib tegu olla alguse lõpuga ehk lihtsalt ühest eluetapist teise üleminekul tekkinud raskustega.

Alaealiste soov olla keegi, kes juriidilises mõttes veel ei olda, on viimastel aastatel väljendunud selgelt ka kuritegude arvus. Märgatavalt on kasvanud alla 18aastaste noorte arv, kes on proovinud ööklubidesse sisse saada võõra dokumendi abil.

Kuigi selline tegu võib tuua kaasa kriminaalkaristuse ning koos sellega seaduse järgi isegi kuni viieaastase vangistuse, lähevad asjad nii kaugele üksnes väga harva.

Ühelt poolt on seadusandja andnud selgelt mõista, et alaealiste puhul ei tohi olla eesmärgiks karistamine, vaid kasvatuslikud ning ennetavad eesmärgid. Teisalt järgib seda põhimõtet ka prokuratuuri ja kohtu praktika alaealistega tegelemisel.

Vangis noored

Täisealistega võrreldes leebem ja kasvatusele orienteeritud karistuspraktika väljendub näiteks alaealiste vangide arvus. Eelmise aasta lõpukuudel oli vanglas karistust kandmas 19 alla 18aastast noort: 18 poissi ja üks tüdruk.

Tüdruk kandis karistust narkokuriteo eest. Kaheksa poissi olid toime pannud varavastaseid kuritegusid, neli vägivallakuri­tegusid ja kuus poissi nii varavastaseid kui vägivallakuritegusid.

2007. aasta lõpus oli vangis karistust kandvaid alaealisi enam kui kaks korda rohkem.

Selleks, et enne täisealiseks saamist vangi sattuda, ei piisa enamasti ühe kuriteo toimepanemisest, välja arvatud juhul, kui see kuritegu on väga raske, näiteks tapmine.

Vabadus võetakse ainult neilt, kes on pannud kuritegusid toime ka varem ning kelle puhul ei ole muudest mõjutusvahenditest piisanud.

Kui kuritegelik käitumine muutub juba osaks inimese igapäevaelust ning uute rikkumiste toimepanemist ei suuda takistada ei enesekontroll, pere ega kool, siis muutub kohtu jaoks kasvatuslike aspektide kõrval olulisemaks teiste inimeste kaitsmine.

Positiivset kasvatuslikku mõju vangistamisel enamikul juhtudel ei ole, pigem süvendab see tegurite mõju, mis kuritegelikku käitumist soosivad.

Vangistuse kõrval on kohtul ka teisi alternatiive, alates rahalisest karistusest kuni üldkasuliku tööni, kuid tegelikult ei jõua suur osa noori üldse kohtusse.

Noorte seas on kõige enam levinud kuritegudeks vargused ning erinevad vägivallakuriteod, nii meil kui mujal kiputakse ärandama ka vanu autosid ning tungima tühjadesse hoonetesse.

Kui selline rikkumine on alaealisel esmakordne, siis on suur tõenäosus, et prokurör otsustab saata asja lahendamiseks alaealiste komisjonile, mille ülesanne on aidata noort ja püüda leida mõjutusvahendeid, mis toetaks normidekohast käitumist, et noor ei kahjustaks ei ennast ega teisi.

Lisaks alaealiste komisjoni saatmisele on võimalik ka menetluse lõpetamine mitmesuguste kohustuste täitmise tingimusel (nt üldkasuliku töö tegemine) ning kannatanuga leppimise korral.

Kokkuvõttes on Eesti noorte käitumisraskused sarnased teiste maade noorte käitumisraskustega. Mõnevõrra suuremad riskid on seotud ehk alkoholi tarbimisega, mille tase on Eestis ka täisealistel väga kõrge.

Samas pole meil Lääne-Euroopa riikidega võrreldes samaväärseid probleeme vägivaldsete ja muul viisil antisotsiaalsete noortegruppidega. Noorte probleemidega tegeledes on lootust, et see nii ka jääb.