Pärast ligi kahe aasta pikkust pausi käivitas Rakvere piiritustehas taas tootmisprotsessi, ettevõtte meskitsehhis alustasid tööd kääritajad.
Rakvere piiritustehas käivitas meskitsehhis tootmisprotsessi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Firma Efields juhatuse liige Sven Ivanov rääkis, et Rakvere tehases on viimaste kuude jooksul välja vahetatud amortiseerunud torustikud ja seadmed, üle käidud kogu tootmisprotsess, korrastatud ettevõtte territoorium ja uuendatud 80 protsenti tootmiskompleksi katustest.
Tehaste tegevjuht Arno Kangur ütles, et kodumaisest piiritusest valmistatud viin jõuab müügilettidele ilmselt jaanipäevaks.
Sihitakse eksportturge
Arno Kanguri sõnul osteti möödunud nädalal talunikelt kokku rukist.
“Tänaseks on piiritustehase ladudes rukist 900 tonni ja lähinädalateks on toorainemure murtud,” ütles Kangur ja lisas, et rukkikasvatajad on koostööst piiritustehasega huvitatud ja ettevõtte tööle hakkamine annab põllumeestele kindlust tuleviku suhtes.
Rakvere piiritustehas ise viina tootma ei hakka ja piiritus läheb põhiliselt ekspordiks. Läbirääkimisi on peetud Läti, Leedu ja Venemaa ettevõtjatega ja oma toodanguga soovitakse jõuda ka Rootsi ja Soome turule.
Sven Ivanov ütles, et käesoleval aastal on Rakvere piiritustehas tööle võtnud 30 inimest, mis leevendab ümbruskonnas ka tööpuudust.
Probleeme jagub
Omanikfirma Efields juhatuse liige Sven Ivanov kommenteeris samas, et kuigi Rakvere tehas on piirituse tootmisega algust teinud, jagub muresid küllaga.
Ivanovi sõnul on tehase arengu kõige suuremaks takistuseks tolli kasuks seatava garantiisumma absurdini viidud suurus.
“Rakvere piiritustehase minimaalne tootmismaht pidevalt tööd tehes on 350 000 liitrit piiritust kuus. Kuna piiritus peab enne kliendini jõudmist laagerduma vähemalt 30 päeva, siis seega võiks meie lao suurus olla 350 000 liitrit. Sellise lao pidamiseks peame seadma tolli kasuks garantii ligikaudu 67 miljoni krooni suuruses summas,” kommenteeris Ivanov.
Ja lisas, et isegi kui piiritustehasele selle garantii keegi väljastaks, läheks see omanikfirmale maksma ligikaudu kaks miljonit krooni aastas.
“Sellist garantiid aga meile keegi ei väljasta ja ainukese võimalusena olime sunnitud laenama ettevõttesse 22 miljonit krooni ja deponeerima selle tolliameti tagatiskontole,” selgitas Ivanov.
See summa võimaldab Rakvere piiritustehasel tööd teha kaks nädalat kuus. Siis on laovaru täis ja tehas peab kaheks nädalaks seisma jääma.
“Oleme investeerinud tehastesse kokku umbes 41 miljonit krooni. Deposiidis seisab 22 miljonit lisaks. Eelmiste omanike tagatisraha oli 700 000 krooni sama laomahu juures,” kõneles Ivanov.
Endine piiritustööstuse juht Arvo Antropov arvas, et kodumaisel piirituse tootmisel on kindlasti tulevikku ja kindel koht Eesti äriilmas. “Kui on tublid mehed selle eesotsas, küll siis oskavad õigeid juhtimisotsuseid teha,” sõnas Antropov. Kogenud majandusmees lubas vajaduse korral neile nõuga abiks olla.
Lisaks piirituse tootmisele on Rakvere tehasel valmimas uue katlamaja projekt ja ehitusega plaanitakse alustada hilissügisel.
“Loodame sõlmida Rakvere Soojusega lepingu linna varustamiseks taastuvate energiaressursside baasil toodetud soojusenergiaga väga mõistlikul hinnaasemel tarbijate jaoks,” lisas Ivanov.
Pankrotistunud Rakvere ja Moe piiritustehase kinnistud ostis möödunud aasta lõpul 37 miljoni krooniga firma Efields, kes enne tegeles metsatööstuse ja bioenergeetika valdkonnas.
• Eestis ulatub piirituse tootmise ajalugu 500 aasta taha.
• 1921. aastal töötas Eestis 135 viinavabrikut.