Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Virumaa paeaasta saab juunikuu üritustega hoogu

Rakvere linnust külastas muuseumiööl mitu tuhat inimest. FOTO: Eva Klaas

Tänavune aasta on kuulutatud Virumaa paeaastaks ja rahvuskivile pühendatud üritusesari kogub tuure – tulemas on paepäev ja -konverents, trükivalgust näevad raamatud.


Rakvere linnuses korraldatakse 10. juunil Virumaa laste paepäev ning 13. juunil toimub Rakvere rahvamajas paekonverents “Paekivi toorainena, keskkonna osana ja kultuuri kandjana”.

Pandivere arendus- ja inku­bat­siooni­keskuse (PAIK) juhataja Aivar Niinemägi sõnas, et paekonverentsil esinevad erinevate elualade spetsialistid, kes räägivad paekivi tähtsusest oma vaatevinklist.

Talvel kuulutati välja laste paeteemaliste joonistuste, kirjutiste ja uurimistööde võistlus, kus osalemise kutse saadeti 52 Virumaa kooli. Vastukaja oli elav.

“Võistlusele saadetud loomingust koostame rändnäituse ja avaldame kogumiku,” kõneles Aivar Niinemägi. Laste paepäeval autasustatakse loomekonkursside tublimaid. “Paepäev on sisustatud rohkete üritustega, kus tutvustame osalejatele meie rahvuskivi ja väärtustame seda,” lisas Niinemägi.

Kaks paeraamatut

Virumaa paeaasta raames nägi hiljuti trükivalgust Tiit Kaljuste koostatud rohkete illustratsioonidega brošüür “Paekivi – mis see on?”. Teos annab põhjaliku ülevaate paekivi ajaloost ja kasutusaladest.

Geobioloogil-arhitektil Enn Parvel on valminud aga raamatu “Pajatusi paesest Porkunist” käsikiri, mis saab varsti raamatuks. Enn Parve rääkis, et tänuväärseks tõukejõuks käsikirja valmimisel on kindlasti juba aastatepikkuseks kujunenud meeldiv koostöö Tamsalu vallavalitsuse ja Porkuni paemuuseumiga.

 “2009. aastal ilmunud trükise “Porkuni legendid elavad” käsikirjast säilis hulga materjali, mis ootas uuesti paberile vormistamist. Et aasta 2010 on Virumaa paeaasta, siis sündiski idee siduda see kõik meie rahvuskivi pae jäädvustamisega kirjalikku vormi,” kõneles Enn Parve.

Ta lisas, et samas on aastaid isekeskis juureldud esimeste eestlaste müütiliste juurte ja esimese rahva rändamise üle siia, paekivisele Eestimaale ja Porkunisse, kus asub ju oma geoloogilise ajaloo poolest üks maailma ainulaadsemaid paepaljandeid.

“Selle nägijast nautijale ­avaneb vägagi põnev “raamat”, mille loodusesse loodud lehekülgi lehitsedes sündisidki minu uue üllitise legendiliselt sümbolistlikud pajatused,” lausus Parve.

Paekivi kui arengumootor

Tamsalu abivallavanem Riho Tell, kes on aastaid tegelenud Porkuni paemuuseumi  arendamisega, kõneles, et käesoleval aastal on muuseumi ­rõhuasetus pandud sellistel Tamsalu valla ühisüritustel osalemisele nagu Tamsalu linna päev, Porkuni Pillar ja Porkuni päev. “Talvine hooaeg oli pühendatud koolidele, kus tutvustasime Siluri Sumadani,” ütles Tell.

Paemuuseum on haaratud paljudesse turismialastesse ja loodusharidusalastesse võrgustikesse. “Paemuuseumi tuntus on aasta-aastalt kasvanud, haare on muutunud üha enam rahvusvaheliseks. Viimaste aastate menukaimaks uuenduseks on osutunud Siluri Sumadan, millega tutvutakse paekivi muuseumist väljaspool,” selgitas Tell.

Muuseumi tulevikuplaanid on seotud laienemise ja ekspositsiooni põhjaliku ümberkujundusega.
“Plaanis on ühendada paemuuseum ja Tamsalu lubjapark üheks tervikuks, samuti laiendada paemuuseumi kõrval asuvasse hoonesse. Nii kasvaks välja piirkondlik hariduskeskus, mille keskseks teemaks on paekivi ja selle kasutus,” tutvustas abivallavanem.

Vallale on paemuuseum suurema tähendusega kui lihtsalt muuseum.

“Vald näeb paekivi temaatikas piirkonna arengumootorit. Ainulaadsus annab võimaluse eristuda ja teiste hulgast silma paista, sellega äratatakse huvi piirkonna külastamise vastu. Külastajatest on kasu valla ettevõtjatel, kellel avaneb võimalus enam oma teenuseid müüa,” kõneles Tell.

• Paekivi ehk paas - karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
• Ehitus- ja dekoratiivkivi.
• Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi.

Tagasi üles
Back