Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/06/03/379417t1h9821.jpg)
Rakvere lähistel on haruldase kauni kuldkinga (cypripedium calceolus) suured levialad, kus hiljuti õide puhkenud lilled näitavad oma tõelist ilu.
Eksootiline kaunitar kasvab niiskel rohumaal koos piibelehtede ja kaskedega, mis kohisedes kerget varju heidavad.
See taim on oma kuldse kingaga väga ligitõmbav mitmesugustele putukatele, kes tulevad sinna nektarit otsima, kuid saavad haledalt petta, sest nektarit kuldkingas ei leidu, küll aga kukuvad kosilased kinga sisse lõksu, kust välja õnnestub pääseda vaid tolmukate kaudu.
Nii oskab kuldking kõik oma kavalerid ära kasutada, kuigi väiksemad vennikesed võivad oma teekonna seal ka lõpetada.
Kaunis kuldking on Euroopa kõige suurema õiega orhidee ja II kategooria kaitsealune taim. Taime ei tohi korjata ega ka koduaeda toomiseks välja kaevata.
Eestis leidub kuldkinga rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis. Tema arvukus väheneb puisniitude vähenemisega seoses ja ka seetõttu, et nad paljunevad aeglaselt. Taim jõuab õitsemisikka alles 10-15 aasta möödudes. Paremini levib ta risoomide abil.
Rahvasuus kutsutakse seda taime ka kukulinnupätaks, käokingaks, käopätaks ja neitsikingaks.