Jäneda võistluspaar võitis Võrumaal kestvusratsutamises rohelise roseti

Võistluspaar Sirje Kiilits/Fantaghiro Haanjamaal Kurgjärvel kestvusratsutamise rajal. Foto: Helle Persitski

Pallase tallid Lääne-Virumaal võõrustavad 20. juunil kestvusratsutamise Eesti meistrivõistlusi, maikuus Kurgjärvel peetud rahvusvahelisel kestvusratsutamise jõuproovil sai tugevas konkurentsis tuleristsed Jäneda sportlane Sirje Kiilits hobusel Fantaghiro.

Kestvusratsutamise võistlusi ei toimu Eestis just tihti, seda enam oli hea võimalus võistluspaaridel maikuus ennast proovile panna Eestis esimest korda peetud rahvusvahelisel jõuproovil tugevas konkurentsis.

Võrumaal Kurgjärvel olid esindatud kuue riigi - Norra, Soome, Rootsi, Leedu, Poola ja Eesti - sportlased, kokku 23 võistluspaari. Eestis sai suurvõistlus teoks tänu Araabia ühendemiraatidest pärit Ali Mohammed Al Muhairile, kes kahjuks ei saanud seekord ise osaleda.

Kõik raja läbijad on võitjad

Sõideti kaks distantsi: pikkusega 120 km (CEI 2*) ja 80 km (CEI 1*). Põhisõidus (CEI 2*) osutus parimaks Eesti võistluspaar ratsanik Virge Laur hobusel Filly Bella, kellel kulus 120 km läbimiseks 7 tundi ja 14 minutit. Keskmiseks kiiruseks 16,581 km tunnis.

Lühemas, 80 km pikkuses sõidus CEI 1* tasemel võidutsesid lähiriikide esindajad eesotsas norralasest võitja Olaug Espeli Carstenseniga, kes võistles hobusel Al Thaka Mellemgaard. Distantsi läbimiseks kulus paaril 5 tundi ja 19 minutit, keskmine kiirus oli neil 15,034 km tunnis.

Sel distantsil võistelnud Lääne-Virumaa sportlane Sirje Kiilits saavutas hobusel Fantaghiro auhinnalise viienda koha, aega kulus raja läbimiseks 6 tundi ja 10 minutit, kiirus oli 12,960 km/h.
Jänedal elav ja treeniv võistluspaar kuulub MTÜ Avante ridadesse. Kurgjärvel said nad sel omalaadsel ratsutamisalal esimese rahvusvahelise kogemuse ja tulemusega, auhinnaks saadud rohelise rosetiga, võib igati olla rahul.

Kestvusratsutamine on omapärane spordiala selle poolest, et kõik võistluspaarid, kes oma distantsil ületavad finišijoone ja läbivad edukalt mitu veterinaarkontrolli, on omamoodi võitjad.

Kurgjärvel pidid võistluse katkestama või ei saanud tulemust kirja vaid kolm võistluspaari. Põhjuseks oli hobuse longe või siis ei taastunud hobune nõutud aja piires. Eesti sportlasi katkestajate hulgas polnud.

Ratsarännak maastikul

Mida aga üldse kujutab endast kestvusratsutamine kui Eestis veel väikese kandepinnaga spordiala? Eesti Ratsaliidu kodulehel olevate selgituste kohaselt on kestvusratsutamine ehk ratsarännak hobuse kiirus- ja vastupidavusvõistlus, mis paneb proovile ratsaniku oskused ratsutada maastikul.

Ratsaniku oskus hobusega ringi käia mõjutab seda, kuidas hobune erinevaid teekondi läbib. Võistlusel antakse ühisstart ja rada on märgitud. Sella pind on vahelduv (muda, liiv, kruus, asfalt) ja võib esineda ka looduslikke takistusi (veekogud, kraavid).

Võistluste ajal tuleb hobuse eest eriti hästi hoolitseda ja see on kogu võistluse väga tähtis osa. Hobustele tehakse enne ja pärast sooritust veterinaarülevaatus ja ainult need hobused, kes läbivad veterinaarkontrolli edukalt, saavad arvesse mineva tulemuse.

Üle 40 km pikkused matkad jagatakse nii, et veterinaarkontroll on iga 40 km järel, samal ajal on ka kohustuslik 20-40minutiline vaheaeg. Vaheaega lõpptulemuse hulka ei loeta.

Hooldemeeskond oluline

Seda, et rada oli Kurgjärve jõuproovil Võrumaale omaselt mägine, pidevate tõusude ja langustega, näitavad sealsed distantsi läbimise ajad. Tasasemal rajal läbitakse 80 km pikkune distants üsna tihti kiirusega 16 km/h või isegi kiiremini.

Ratsanikud püüdsid võistlusel hobuseid säästa, et distants edukalt läbi teha. Samuti tuli võistluspäeval arvestada ligi 25 kraadini ulatunud kuumusega ja sellel aastal eriti tüütavate sääskedega.

Vastavalt võistlusmäärustele oli 80 km distants jagatud kolmeks ning Kurgjärvel olid distantsiosad pikkusega 38, 25 ja 17 km. Võistluspaari abistab nendel etappidel oma kindel hool­de­mees­kond, kes dis­tantsil aitavab selleks lubatud punktides hobust turgutada: joota, veega kasta. Lisaks mõõdavad hooldajad vahefinišis enne veterinaarkontrolli hobuse pulsisagedust ning valmistavad hobuse järgmiseks distantsiosaks uuesti ette.

Et pääseda rahvusvahelisele võistlusele, mille taset hinnatakse tärnide hulgaga, on võistluspaaril vaja kodustel võistlustel täita kindlad kvalifikatsiooninõuded. Nii ratsutaja kui ka hobune peavad olema nõnda suureks katsumuseks hästi ette valmistatud.

Loodetavasti tuleb Eesti ratsutajatel sel hooajal veel põnevaid kestvusratsutamise võistlusi, üks peetakse kindlasti 20. juunil Lääne-Virumaal Arbavere külas, kus selguvad Eesti juunioride meistrid 50 km distantsil. Samas on teistele osalejatele avatud 35, 50 ja 80 km pikkune võistlusrada.

Seeniorklassis võistlev Jäneda ratsasportlane Sirje Kiilits, kes ala harrastanud ühe aasta, on seadnud endale eesmärgiks järgmisel hooajal ka pikematel kestvusratustamise distantsidel osaleda. Sellel hooajal on tal plaan osa võtta veel paarist võistlusest, võimalusel startida Leedu või Poola radadel.