Öeldakse, et suured saavutused võrsuvad väikestest tegudest. 28. mail kogunesid vihmapilvi trotsides Kadrina keskkooli staadionile kümned algklasside õpilased, et tutvustada oma koolile tulevasi olümpialootusi ning panna endi võimed ning ihuliikmed proovile viiest alast koosneval atleetide kadalipul.
Oleks ebaõiglane süüdistada kukke liialt hilises kiremises, kuid sportlaste koit saabus koolikella tuttava meloodia esimestel nootidel ning marsisammul sisenesid noored ja entusiastlikud võistlejad pealtvaatajate kestvate ovatsioonide saatel areenile.
Olles eelnevalt targalt ette näinud suursündmust varjutavaid ilmastikuolusid, otsustati ühiselt loobuda antiik-kreeklaste riietumismaneerist ning iga klass oli enda ülesandeks seadnud hoolitseda samaväärselt silmatorkava väljanägemise eest.
Kelle soeng jäi grandioosse pearäti tõttu tuules lehvimata, kes ehtis ennast esindatava maa lipuvärvidesse, oma koha leidis riigisümbol ka ise nii mõnegi atleedi peos.
Olümpiatule lühendatud teekond, mis kujutas endast auringi staadionil, usaldati iga klassi tublimale sportlasele, keda tema auväärt teekonnal saatis maskott Jänes.
Heisati kooli kunstiõpetajate poolt kujundatud Kadrina keskkooli kooliolümpiamängude lipp ning hommikuvõimlemise, sportlaste tantsunumbri ja kohtuniku ning sportlaste vannete järel võisidki võistlused alata.
XI klassi õpilastest koosneva kohtunike brigaadi valvsa pilgu ning abivalmis juhendamise all astuti uljalt vastu viiele jõu, osavuse ning kiiruse proovile. Oskuste olümpiaad koosnes nii individuaalsetest eneseületustest kui ka meeskonnavaimu tunnetamist nõudvatest ülesannetest.
Üritustest osavõtu järjekord erines küll klassiti, kuid sportlasevaimu tuli endaga kaasas kanda ning ümbritsevatele demonstreerida kõigil aladel. Klassikaaslastega võeti mõõtu kaugushüppes ning staadioni jooksus ajaloolise distantsiga 192,27 meetrit, ühiselt võideldi parima tulemuse nimel täpsusviskes, rahvastepallis ning paigalt kaugushüppes jalaraskustega, kus läbitavaks vahemaaks oli määratud 90 meetrit. Iga osaleja pürgis visalt oma võimete viimse piiri poole ning sama ergutati tegema ka kaaslasi.
Suurüritustele tavapäraselt ei möödunud seegi ettevõtmine korraldajate närvisüsteemi korrasoleku kontrollita. Raskem koorem langes protokollija ülesandeid täitvate õpilaste õlule, kes Olympose mäelaste poole sajatades oma töö mõnikord lausa kolm korda ümber kirjutasid. Sellest kommunikatsioonitõrkest hoolimata jõudsid aukirjad väärilistesse kätesse ning šokolaadist medalid tublimatele kaela.
Helgeid mälestusi nädalapäevad tagasi aset leidnud sündmusest on ohtralt kaasa võtta nii nooremate ühtehoidmisest ning õhinast härdunud kohtunikel, viimasel minutil appi rutanud vallaelanikel kui ka uhkusest joovastunud lapsevanematel.
Nukralt jäävad keskkooliõpilased taga igatsema algkoolipõlve ning kadestades peavad nooremad ootama gümnaasiumiaega, mil ise kord loodetavasti astuda suuremate kingadesse ja musterlikult demonstreerida oma kohtunikuvõimeid. Koha suutis kooliolümpia kahtlemata igaühe mõtetes ning südames hõivata. Jääb vaid loota, et ehk näeme tänavusi heledalt säranud tähti kunagi taas kord poodiumi kõrgeimal astmel.