Reedel juhtus Võsu rannast mitte väga kaugel merel õnnetus, milles hättasattunutele läksid appi vabatahtlikud merepäästjad koostöös piirivalvega, kes abistas vabatahtlikke piirivalvelaevaga Valvas.
Ühisõppus tõi piirivalvelaeva Võsule
7. juuni 2010, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline oli varem kokku lepitud süžee, mida läbi mängides õppisid vabatahtlikud merepäästjad koostöös piirivalvega, kuidas korraldada operatsiooni merel.
Loo järgi oli osa kannatanuist mereveest juba kätte saadud ja seejärel jätkasid vabatahtlikud päästjad otsinguid rannalt ja rannaveest.
Informatsioon õnnetuse kohta tuli kohalikele Tallinna merepäästekeskusest ja pärast teabe laekumist asus päästeoperatsiooni juhtima Kunda kordon, kelle vastutusalas Võsu piirkond on.
Suur ühisõppus
Vabatahtliku merepäästeprojekti koordinaatori Ene Kalmuse sõnul oli tegemist vabatahtliku merepäästeprojektiga Vomare, mis on kestnud kaks aastat ja mille raames korraldati 3. ja 4. juunil piirivalve ja vabatahtlike merepäästjate suuremastaabiline ühisõppus, kus osales ligi 50 inimest.
Kuigi koostöös piirivalvega on kolm sarnast õppust varem korraldatud, ei ole ükski neist veel nii suur olnud. Nii suures mahus õppus on küll esimene, aga koos piirivalvega juba kolmas.
“Meie kogukond on laienenud, sest vahepeal, 9. aprillil, loodi MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste,” ütles Kalmus ja täpsustas, et mittetulundusühingu asutajaliikmeteks olid neli vabatahtlikku ühingut - Ida-Eesti poole pealt Käsmu, Toila, Lohusuu ja Mustvee ning Lääne-Eesti poole pealt Pärnumaa ja Paatsalu.
Kalmuse hinnangul on piirivalve huvitatud koostööst vabatahtlikega. “Kõik mehed, kes siin on, ütlevad, et enim oleks vaja treenida erinevate struktuuride, päästeameti, piirivalve ja vabatahtlike koos tegutsemist, et näha, kuidas asi reaalsuses välja kukub,” kõneles Kalmus.
“Vabatahtlikele on oluline teada, et nad on ühe kindla ahela kindel lüli,” jätkas koordinaator. MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse liige Madis Praks arvas, et kuna kolm aastat koolitusi on selja taga, võib öelda, et nad tõesti oskavad midagi. Praksi sõnul ootavad nad kõige rohkem riigi hinnangut ja koostööd, et vabatahtlikud päästjad ka reaalselt hakkaksid ülesandeid saama.
Suudavad aidata
“Me iga päev tunneme, et meid on vaja ning et oskame ja suudame aidata,” oli Praks kindlameelne ja lisas, et kõigil vabatahtlikel ühingutel on tegelikke päästeoperatsioone juba olnud.
Selliseid õppusi, nagu eilne ja üleeilne, pidas juhatuse liige asendamatuteks, sest need imiteerivad reaalset elu, on kõige vajalikumad ja õpetlikumad ning näitavad, kuidas inimesed töötavad, omavahel sobivad ja suhtlevad. Kunda kordoni juht Illar Heinsalu hindas vabatahtlike päästjate oskusi heaks ja leidis, et mehed on valmis piirivalvet merel otsingutel aitama – see tõhustab piirivalve tööd oluliselt.
“Tundub, et vajadus merepääste järele järjest suureneb,” märkis Heinsalu. “Õppusi võiks rohkem olla, aga me oleme tänulikud, et see ükski tehti, sest teame, palju riigil ressurssi tegelikult on,” ei vähendanud Madis Praks reedel ja neljapäeval tehtu vajalikkust.