Lp Kadri Haavajõe ja Virumaa Teataja toimetus
Kersti Loite: Rakverel on tugevad hästi toimivad sümbolid – tarvas ja vallimägi
Tõeliselt üllatuma pani 5. juuni Virumaa Teatajas ilmunud artikkel “Kohalikke meeneid turistile napib”.
Lp Kadri Haavajõe, kas olete ise külastanud Rakvere käsitöö- ja suveniirikauplusi? Artiklist ilmneb, et olete oma paikapanevad järeldused teinud vaid paari inimese pessimistliku ja negatiivse arvamusavalduse põhjal.
Kutsun Teid külastama Viru Käsitöö Salongi Pikk 16 Rakveres. Huvi pärast vaatasime poes ringi, kas siis tõepoolest ei ole midagi Rakvere-teemalist kliendile pakkuda. Selgus, et on ikka küll.
Pakkuda on ka neid esemeid, millest oma artiklis puudust tundsite. Rakveret tutvustavatele meenetele lisanduvad veel Lääne-Virumaa-teemalised ja Eestit tutvustavad suveniirid. Tutvustaksime kõike neid Teilegi.
Olen nõus, et alati võiks valik suurem olla, kuid ei saa nõustuda artikli väitega, et Rakvere-teemalisi meeneid ei ole. Arvestades artikli kommenteerimist vabariiklikus meedias (Vikerraadio), kus tutvustati maakondlikke ajalehti, andis Teie artikkel tegelikust olukorrast kogu vabariigile veidi kallutatud pildi ning ühtlasi tegi antireklaami. Oleme artiklijärgsetel päevadel pidanud korduvalt vastama klientide murelikele telefonikõnedele, kas Viru Käsitöö Salong on lõpetanud tegevuse. Mul on piinlik ka nende paljude kunstnike ja koostööpartnerite ees üle Eesti, kellega oleme aastaid teinud viljakat koostööd uute meenete väljatöötamisel ja teostamisel ning kelle tooteid on võimalik meie salongis näha.
Samas, kui nii põhjapanevaid otsuseid teha, võiks lisaks Rakvere käsitöökauplustele külastada võrdluseks ka mõne teise väikelinna käsitöökauplusi. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse liikmena on mul päris hea ülevaade kogu vabariigi käsitööpoodidest ning võin julgusega väita, et Rakvere poed ei pea häbi tundma. Miks muidu käivad siin suveniire ostmas näiteks Ida-Virumaa, Paide ja Jõgeva inimesed.
Rakvere on üks õnnelik paik, sest ta on ajaloost saanud tugevad sümbolid, mis “töötavad” – vallimäe koos linnusega ja tarva. Vähe on paiku, mis võivad uhkustada oma taime – Rakvere raipega.
Meil on uhked loosungid, et “Viru veri ei värise” jne. Seetõttu ei peaks me tegelema nn pastakast sümbolite väljaimemisega. Palju enam aitab see, kui oma tugevatel sümbolitel võimaldaks veelgi tugevamaks saada, millega meie korvpallimeeskond sel aastal hiilgavalt hakkama sai.
Virumaa ja Rakvere reklaamimine on ikka virulaste endi asi. Kui me ise seda ei tee, siis kes teine seda tegema peaks? Sooviks, et ka ajakirjandus aitaks pigem kaasa, süveneks teemasse ning ei lahmiks niisama, et kõik on halb ja pahasti.