“Mis meil saab olla selle vastu, et Viru-Jaagupist kujuneb tõmbekeskus, selle üle oleks hea meel. Ainult et mis siin tõmbab?” on kohalik elanik Maie Mikenberg üllatunud.
Viru-Jaagupi elanikud: mis peaks küll siia tõmbama?
27. märts 2014, 07:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maie Mikenberg on elanud Viru-Jaagupis juba neli aastakümmet ning leiab, et koht on mõnus ja rahulik, ka lastelastel on seal hea olla.
“Rahvast on siin vähe, võib-olla viissada inimest. Kirik ju on ja surnuaed, aga kirikuski käib tavalistel pühapäevadel vähe rahvast,” lausus ta.
“Viru-Jaagupi ja tõmbekeskus? See oli ikka täielik üllatus,” ütles kaheksa aastat Viru-Jaagupi elanik olnud Ingid, kes käib tööl Rakveres. Ta arvas, et keskuses peaksid olema kättesaadavad teenused, kasvõi kool ja lasteaed, vallamajagi, aga vaevalt et keegi neid sinna rajama hakkab.
Viru-Jaagupis on küll vana koolimaja, kuid haridusasutus suleti juba 1990. aastatel. Hoone on siiski aleviku südameks, seal tegutsevad raamatukogu, noortekeskus, on isegi muuseum, mida saab kokkuleppel külastada. Kuigipalju tegelevad majas ka ringid ja kord nädalas võtab vastu osavallavanem.
Raamatukogu juhataja Ülle Rajamart ütles, et tõmbekeskuse teemat on arutatud ka lugejatega. “Vinnis tegutseb korralik spordikompleks, Pajustis asuvasse vallamajja on koondunud mitmesugused teenused, Vinni-Pajusti gümnaasium annab head haridust. Piirkonna keskus on ikka seal,” leidis Rajamart.
Viru-Jaagupi raamatukogus on 120 lugeja ümber. Kuigi raamatukogu on väike, on siiski tähtis, et Vinni vald on selle tegutsemist oluliseks pidanud. “Vanemad inimesed käivad siin juttugi ajamas, on vähemalt koht, kuhu tulla,” tähendas naine. Ka korraldatakse majas näiteks pensionäride kokkusaamisi. Aga see kõik on vajalik selleks, et elu kohapeal välja ei sureks.
Positiivse arenguna tõi raamatukogu juhataja välja, et viimastel aastatel on Viru-Jaagupisse kolinud omajagu noori peresid – elamispinnad on odavad.
Mitme kohaliku elaniku hinnangul on aga piirkonnas ettevõtteid vähe, inimesed käivad mujal tööl. Ning ega see ühistransportki teab mis kiita ei ole.
“Hea, et vähemalt toidupood on, see on kindlasti väga vajalik,” ütles Ingrid, lisades, et põhilised sisseostud teeb ta ikkagi linnas, kus hinnad soodsamad ja valik suurem. Hiljuti avati asulas ka väike lihapood, kuhu ta ei ole veel jõudnud.
Maavanemate poolt regionaalministrile esitatud tulevikuvisioonide hulgas paistis Lääne-Virumaa silma kõige suurema tõmbekeskuste arvu poolest – kui enamikus maakondades oli neid kolm-neli, siis siin koguni seitse, nende seas on uue keskusena nimetatudki Viru-Jaagupit.
Algatatud omavalitsusreform “Tõmbekeskuste Eesti” näeb ette, et nüüd valivad omavalitsused ise, millise tõmbekeskusega ühineda. Riigikogu annab seejärel seadusega ette tähtaja, mis ajaks peab olema ühinetud, ning 2017. a sügisesed kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad praeguse ajakava kohaselt juba ühinenud omavalitsuste piirides.
Viru-Jaagupi on kunagine kihelkonnakeskus, millel on ümbruskonna arengu seisukohalt oluline roll. Sajandeid püsinud kiriku ümber arenesid hariduselu, kaubandus, leidsid koha ametiasutused ja käsitöölised. Praeguseks ei ole aga kunagisest hiilgusest just palju järele jäänud.
“Ma ei tea, kuidas Viru-Jaagupi tõmbekeskuste hulka sattus. See vist on naljaga pooleks, nagu kogu kavandatav reform,” mõtiskles Vinni vallavanem Toomas Väinaste. “Seda saab öelda, et Viru-Jaagupis on surnuaed. Ja kirik. Aga ei teagi, mis seal veel tõmbab,” arutles vallavanem.