Siret Kotka: OECD ja keskerakond seisavad samade väärtuste eest

Siret Kotka. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

OECDsse (majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni) kuulumine on Eestile kasulik.

OECDs on praegu 31 arenenud riiki üle maailma, st ka Eesti peab edaspidi hakkama käituma nii, nagu on kohane arenenud riigile, ehk et Eesti peab saavutama jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive suurenemise ja elatustaseme tõusu.

Teisisõnu, OECD liikmesriigina on Ansipi valitsusel kohustus lõpuks ometi hakata tegelema majanduskasvu elavdamisega ja töötuse probleemi lahendamisega. Just nende muredega on tegeletud arenenud riikides nii Euroopas kui mujal maailmas majanduskriisi ajal, samas kui Eesti on esindanud vaid pealtvaataja positsiooni.

OECD on juba kritiseerinud Eesti valitsust ja õhutanud tööle. OECD leidis, et Eesti ei olnud saabunud majanduskriisi jaoks piisavalt hästi ette valmistatud, tõstis esile töötuse probleemi ning nägi, et sotsiaalsed toetused on ühiskondlikult valesti jaotatud ning Eestis on tõsine oht langeda vaesusse kahel inimrühmal: töötutel ja pensionäridel. Jah, Eestis elab vaesuses tervelt 60 protsenti töötutest ja üle 40 protsendi pensionäridest. Just nende valukohtade lahendust on nõudnud ka keskerakond.

Probleem nr 1

Töötuse kasvu pidurdamine on Eestile suur väljakutse. Kui kiiresti õnnestub Eesti töötuse määr tuua tagasi majanduskriisieelsele tasemele, oleneb riiklikust poliitikast, millega hetkel eriti ei tegeleta.

Eesti töötus kasvas 2008. aasta alguses 4,2 protsendilt 2009. aasta lõpuks 15,5 protsendini. Reformierakondlased räägivad sellest, kuidas tööpuudus on langemas, kuigi tegelikkuses on töötuse protsent tõusnud 20-le ehk iga viies tööealine inimene on meie riigis praegu töötu.

OECD kutsub Eesti valitsust üles arusaamisele, et töötuse viimine mõistlikule tasemele võib võtta 5-10 või enamgi aastat. Kuid seda sel juhul, kui esimeste murede hulka võetakse lõpuks ka riiklik tööturupoliitika.

Teatavasti on OECD riikides töötus keskmiselt 8,7 protsenti, mistõttu Eesti üle kahe korra suurem protsent paistab eriti teravalt silma.

Ümberõppe farss

Eesti valitsus peaks laiendama nende inimeste ringi, kes saavad töötuabi, ja märgatavalt ka töötuabi ja -toetuste summasid. OECD leiab, et Eesti töötud ei saa vajalikul määral ja piisavalt heal tasemel ümberõpet. Paraku olen ka ise kuulnud, et see ümberõpe, mida töötutele antakse, ei kannata kriitikat.

Peaministri mantra on siinjuures, et töötu peab lihtsalt ümber õppima ning siis saab kõik imeväel korda. See kõlab absurdselt, kui arvestada, et töötute seas on rohkelt kõrghariduse ning isegi kahekordse kõrgharidusega inimesi. Järelikult, töötute riiklik koolitus- ja ümberõppesüsteem ei vasta tegelikele vajadustele ega ka sotsiaal-majanduslikele ootustele. On kurb tõdeda, et valitsusjuht sellega kursis ei ole.

On äärmiselt oluline, et töö kaotanud inimesed ei kaotaks sidet tööturuga ja neist ei saaks heitunuid, kes justkui kaovad töötukassa “radarilt”. Peaministrile võib see muidugi sobidagi, sest kui pole töötut kirjas, siis tema jaoks töötut enam olemas ei olegi. Olgugi et toosama inimene on, kas välismaale läinud, asotsiaaliks saanud või kuritegelikule teele kaldunud.

Järjest on töötutes süvenemas arvamus, et reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu parempoolsetel poliitikutel on neist ükskõik.

Emapalk ja pension

Nii keskerakond kui OECD on seisukohal, et vanemapalga ülempiiri tuleb alandada. Eesti sotsiaalkaitsekulutused on OECD teiste riikidega võrreldes ühed madalamad, kuid oleme peretoetuste jagamisel teistest palju heldemad, sest 40 protsenti läheb elanikkonna rikkamale osale. Kui teistel OECD riikidel on sotsiaalkulutuste osakaal keskmiselt 20 protsenti SKTst, siis Eestil on see näitaja ainult 12 protsenti. Emapalga kõrge ülempiir teenib eelkõige reformierakonna rikaste valijate huve.

Kohe pärast OECD karmi märkust, et vanemapalga ülempiir on liiga kõrge, otsustas valitsus langetada seda 1566 krooni võrra. See oli kosmeetiline langetamine, sest ülempiir on endiselt tohutu – 33 750 krooni.

Keskerakond on pidevalt rõhutanud pensionide tõstmise vajalikkust. An­sip on aga tänaste pensionäride pensione kaudsete maksudega hoopis vähendanud: tõstis käibemaksu 18 protsendilt 20 protsendile, mitmekordsed kütuse- ja elektriaktsiisid on löönud väga valusalt pensionäri rahakoti pihta. Asi on pensionäride selja taga vaikselt ära tehtud.

2007. aasta riigikogu valimistel lubas reformierakond pensione tõsta, nüüd sellest vaikitakse ja hoitakse vastutusest kõrvale.

OECD on nagu keskerakondki kindlal seisukohal, et tuleb tõsta miinimumpensioni ja esimese samba pensionide kindlaks määratud osa. On olemas tõsine oht, nagu märgib ka OECD, et on süvenemas lõhe miinimumpensioni ja kõrgeimat pensioni saavate inimeste vahel.

Kas reformierakond ja IRL jõuavad ka kunagi Euroopasse?
Igatahes, kui see ükskord peaks tõesti aset leidma, siis heaks uudiseks on, et keskerakond on neid seal juba ees ootamas. Meid ei üllata, et keskerakonnal ja OECD-l on niivõrd palju ühiseid seisukohti, kuna need on euroopalikud põhimõtted, mille eest on keskerakond juba oma loomise algusest saadik seisnud ja mille nimel võidelnud.

Nüüd, kus euro on meil peaaegu taskus, panen iga eesti inimese südamele, et on aeg siirduda euroopalike väärtuste maailma, mida esindavad nii keskerakond kui OECD.