Soomlane ostis rekordarvu bitcoinide eest Lääne-Virumaal mõisa LISATUD DROONIVIDEO MALLA MÕISAST!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Risto Pietilä astus erakordse sammu rahanduse ajaloos, kui tegi Lääne-Virumaal maailma suurima tehingu virtuaalrahana tuntud bitcoin’idega, ostes endale nende eest Malla mõisa.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Risto Pietilä astus erakordse sammu rahanduse ajaloos, kui tegi Lääne-Virumaal maailma suurima tehingu virtuaalrahana tuntud bitcoin’idega, ostes endale nende eest Malla mõisa. Ta väitis, et tunneb end erinevalt Soome meediast Eesti pressis soojalt vastuvõetuna ja vastab meeleldi Virumaa Teataja küsimustele.

Risto Pietilä astus erakordse sammu rahanduse ajaloos, kui tegi Lääne-Virumaal maailma suurima tehingu virtuaalrahana tuntud bitcoin’idega, ostes endale nende eest Malla mõisa.

FOTO: Internet.

Malla mõisa ostu peetakse suurimaks bitcoin’idega tehtud tehinguks maailmas. Milline on teie arvates tehingu ajalooline väärtus?

Enne seda oli suurim ost, mida tean, uus Lamborghini – umbes kaks kuud tagasi. Ka see tekitas palju huvi. Malla tehing on tunduvalt suurem ja sel on omamoodi kindlasti sümboolne väärtus, mis paneb inimesed mõtlema, et bitcoin võib olla “ajalehepoisist miljonäriks” tüüpi elumuutjaks.

Malla mõisa ost sümboliseerib bitcoin’i esmaseid samme tundmatusest maailmakuulsa tehnilise innovatsiooni ja esimeste bitcoin’i-miljonärideni. Samal ajal on see pühendatud kogu sellele raskele tööle, mis hakkab nüüdsest toimuma bitcoin’i valdkonnas, kuna seame sihiks võtta bitcoin kasutusele kogu maailmas. Nii et see on nii auhind juba tehtu eest kui ka koht edasiminekuks.

Miks valisite just Malla mõisa?

Kuigi olen soomlane ja elan Soomes, on mul pikka aega olnud enamik ärist Eestis ja sellega tegelevad kohalikud töötajad. Soovisin suurt maja, mis suudaks mahutada hulga kokku tulnud bitcoin’i-rahvast, ning sellise hoone ost ja haldamine oleks Soomes olnud märksa kallim. Oleks olnud raske leida sajanditepikkuse ajalooga kohta taskukohase hinnaga.

Eestil on pikaajaline mõisakultuur ja valida oli paljude seast. Malla äratas kohe mu tähelepanu oma puhta ilu ja suursugususega. Samuti on struktuuriline renoveerimine peaaegu täielikult lõpule viidud, mis tähendab, et hoone on võimalik tõsta tema endisaegsesse hiilgusesse üsna kiiresti, kui kasutada piisavalt vahendeid. Kõrvalhooned on juba restaureeritud ja neid saab kohe kasutada. See aga on kõik loogiline põhjendus, tõeline põhjus on Malla vaim, mis mind lihtsalt köitis ega lasknud enam lahti ...

Millised on teie plaanid mõisaga?

Me hakkame seda renoveerima niipea, kui saame. See tähendab, et peame alustama tihedat koostööd vastavate ametivõimudega, hankimaks vajalikud load. Kavatseme teha tööd, mis vastab kõrgeimatele standarditele nii kvaliteedi kui ka materjalide poolest, ning taastada esialgset vaimu, kus see vähegi võimalikuks osutub.

Ma siiski aiman ette kokkupõrkeid uut­e ehituseeskirjade pärast, sest soovime näiteks kasutada esialgset, ajaproovile vastu pidanud loomulikku ventilatsiooni. Hoone ei pea mitte ainult olema vana ja vana välja nägema, vaid ka toimima vana hoonena. Ma palun muinsuskaitseametis ja ehituslubadega tegelevates ametiasutustes meie ettevõtmisesse hästi suhtuda ja meie taotlused kiiresti läbi vaadata, et saaksime hotelli tegevusega alustada võimalikult ruttu ning pakkuda tööd 10 kohalikule inimesele, sest suvi on parim hooaeg.

Järgmine projekt on idatiiva ehitamine, kuhu tulevad restoran, koosolekuruum ja mõned hotellitoad. See viib kogumahu umbes 30 voodikohani.

Kui sageli külastate Eestit? Kas plaanite siia elama asuda?

Praegu külastan Eestit umbes kaks korda kuus. Mul on siin palju ärisid ja töötajaid. Jään oma perega elama Soome, kuid loodetavasti saame sel suvel Mallas veeta koos pika suvepuhkuse.

Olete meediale öelnud, et kavatsete sellest vanast mõisast teha bitcoin’i keskuse. Kui palju on jõukaid bitcoin’i entusiaste?

Oleneb muidugi sellest, mida mõtlete jõuka all. Minu hinnangul on maailmas umbes viiskümmend inimest, kellel on vähemalt 10 000 bitcoin’i (5 miljonit eurot) ja ligikaudu kaheksasajal on 1000 kuni 10 000 bitcoin’i (0,5–5 miljonit eurot).

Ma tean umbes kümmet soomlast, kellel on 1000 või rohkem bitcoin’i, aga neid on kindlasti rohkem. Kogu Skandinaavia on krüptorahast üsna huvitatud, nii et loogika järgi peab huvilisi veel palju enam olema. Ma ei ole kindel, milline on olukord Baltimaades. Inimesed on võib-olla krüptorikkuse näitamises reserveeritumad, sest seaduslik regulatsioon on ebaselge.

Soome otsustas hiljuti, et bitcoin’idel ei ole käibemaksu (varem oli). Eesti läheb teises suunas, öeldes nüüd, et bitcoin’id on käibemaksustatavad (varem ei olnud). See on täiesti arusaadav, sest tehnoloogia on uus. Samas teeb see elu raskeks nendel inimestel, kellel on bitcoin’e ja kes kavatsevad arendada ka tegelikku majandust.

Olukord on selline, et kui käibemaksu nõue jääb kehtima, ei saa ma bitcoin’e Eestis tulevikus müüa. See muudab Malla edasise arendamise muidugi raskeks.

Samuti juhtus kõik liiga kiiresti. 2013. aasta algul oli ühe bitcoin’i hind 10 eurot ja seega oli vaja 100 000 bitcoin’i, et olla miljonär. Kogu maailmas oli siis vaevalt 10 bitcoin’i-miljonäri. Nüüd on see arv vähemalt 500. See illustreerib kiirust, millega bitcoin loob uusi miljonäre.

Selle aasta lõpus võib maailmas bitcoin’i-miljonäre olla kuni 10 000 ja see on sihtrühm, kelle tahan koguda Malla lossi. Nii et Eesti oleks sõna otseses mõttes uue majanduse eesliinil, kui paljud neist inimestest asutavad firmad ja paigutavad need Eestisse, eriti Tallinna ja Malla piirkonda.

Kuidas erineb bitcoin’i-miljonär rahamiljonärist?

Tüüpiline bitcoin’i-miljonär on väga intelligentne, kõrge teenimisvõimekusega noor (25–35aastane) valge mees. Ta on bitcoin’e ostnud avalikult või “kaevandanud” neid aastatel 2010–2012 sihikindla jõupingutusega ja märkimisväärse rahalise kuluga. Tal on püsiv ja kindel usk bitcoin’i tehnoloogiasse, muidu oleks ta need kiire kasu saamiseks ära müünud, nagu tegid kõik teised (need, kellel oli aastate jooksul palju bitcoin’e, kuid enam mitte). Mõned neist alustasid tühjalt kohalt, aga paljud, nagu mina, olid ärimehed ka enne bitcoin’iga alustamist.

Tüüpiline rahamiljonär on märksa vanem ja nende seas on naisi rohkem. Enamik neist on kõrgel ametikohal ja teenivad hästi, kuigi paljud on olnud miljonärid kogu elu või on vähemalt miljonäri taustaga.

Paljudel bitcoin’i-miljonäridel, keda olen kohanud, on tung teha maailma paremaks. Enamik traditsioonilisi miljonäre tahab säilitada senist seisundit – status quo’d.

Millises mõttes on bitcoin kindlam valuuta kui rahvuslikud valuutad? Olen aru saanud, et usaldate ainult bitcoin’i ja hõbedat.

Jagan selle kaheks valdkonnaks: käibelelaskmine ja kasutatavus tehingutes.

Esiteks, rahvuslikud valuutad lastakse käibele läbipaistmatu mehhanismi kaudu, mis annab valitud ja valimata ametiisikutele palju tegevusruumi valuuta loomisel. Pealegi ei ole selge, mis üldse selle valuuta moodustab. Maailmas on rohkem võlakandeid kui positiivseid kandeid, peaaegu kõik on võlgu. Olukord on segane ning olenemata sellest, kas oled võlas või positiivse bilansiga, võivad poliitikud sulle käkki keerata või sa võid langeda turujõudude ohvriks.

Bitcoin’il on täiesti läbipaistev valuuta käibelelaskmise mehhanism, mis välistab kogu ebakindluse. Selles mõttes on see nagu kuld – sul on väga hästi teada välja antud bitcoin’ide koguarv, tead tulevikku ja saad teha informeeritud otsuse, kui palju bitcoin’e on sul vaja oma tehingute ja rikkuse säilitamise katteks.

Teiseks saab rahvuslike valuutadega tehinguid teha peamiselt ainult pangasüsteemi kaudu. Vananenud süsteem tekitab palju viivitusi, kulusid ja lausa ohte sinu rahale. Näiteks praegu on mõnede venelaste pangakontod külmutatud ja vastuabinõuna võib sama juhtuda ka lääne inimestega.

Bitcoin’i puhul ei ole midagi, mis saaks sul takistada tehingu tegemist niikaua, kui kontrollid ise oma isiklikke võtmeid, neid ei ole võimalik ühegi täiteorderiga külmutada ega konfiskeerida.

Millisena näete bitcoin’i tulevikku?

Rahaajaloolasena ütleksin, et raha ajalugu maailmas on üsna lühike. Algul tehti igasuguseid vahetustehinguid. Ühel hetkel hakati rahana kasutama kariloomi ja soola, sest sool oli jaotatav ja mitteriknev ning kariloomi oli kerge transportida.

Kui arenes metallide kaevandamine, võeti rahana kasutusele kuld, hõbe ja vask. Sõna “raha” on sama, mis sõna “hõbe” 50 keeles. Põhjuseks on, et enamiku jaoks oli kuld liiga kallis, isegi et seda näha, ja vask oli liiga odav. Olukord on samasugune nüüd Soomes, kus inimesed mõtlevad 50eurosest kui suurimast rahast, sest enamik pole 500euroseid rahatähti kunagi näinud ja mündid ei ole piisavalt väärtuslikud.

Hõbe oli jätkuvalt raha üle 2000 aasta ja kuld oli kui suure jõukuse hoidla. Alles 1800ndatel avastati suured hõbedavarud ja riigid loobusid hõbedast kulla kasuks.

Kullastandard kestis ainult 1870ndatest kuni esimese maailmasõjani. Pärast seda oli sõda maailma majanduse hävitanud ja riigid ei tahtnud end liberaliseerida ning soovisid samas Saksamaad alaliselt karistada. See ei sobinud kokku kullastandardiga ja nii algas kullakatteta standard ning kullastandardist loobuti 1930ndatel.

Kullakatteta standard sobib kokku üksnes suureneva riigistamisega. Nüüdisaja maailmas tahavad paljud tegevusvabaduse pooldajad kullastandardit tagasi, ent see on üsna ebapraktiline. Kuuldes bitcoin’ist, on nad asunud seda toetama.

Ainult 0,1 protsendil maailma elanikkonnast on bitcoin’e (kontrastiks, 20% kasutab Facebooki). Bitcoin’i väärtus kasvab proportsionaalselt võrgustikus olevate inimeste arvuga. Niisiis on võimalik, et bitcoin’i hind tõuseb tõesti kõrgele juba lähiaastatel. Maailma riikide valitsused peavad sellega tegelema, sest see tekitab ohu nende üha suureneva sotsialiseerumise kavale ning alandab riiklikke valuutasid, mis pidevalt kaotavad väärtust, samas kui bitcoin’ide väärtus suureneb.

Tulevik on ebakindel –  bitcoin võetakse vastu rahandussüsteemi põhivoolu suureneva populaarsuse ja väärtusega, aga ka kontrolliga. Seni otsivad äärmuslikud tegevusvabaduse pooldajad võimalusi teha tehinguid väljaspool valitsuste kontrolli ja arendamisel on palju krüptovaluutasid.

Ajalugu on täis näiteid režiimidest, mis püüavad innovatsiooni alla suruda, kuid mulle ei meenu, et see oleks kunagi eriti õnnestunud. Käibel on ütlus, et pole midagi võimsamat kui idee, mille aeg on kätte jõudnud, ja krüptovaluuta on selgelt üks neist. Riigid, mis valivad mõistliku lähenemise ja lasevad innovatsioonil takistusteta rakenduda, lõikavad suurt kasu. Ma ootan väga, et Eesti võimud näitaksid selles suhtes üles ettenägelikkust samamoodi, nagu nad on seda näidanud muudes poliitilistes otsustes, mis tõid minu äri Eestisse juba viis aastat tagasi.

Mis on bitcoin?

Bitcoin (eesti keeles bitimünt – toim) on e-raha, mis loodud 2008. aastal Satoshi Nakamoto poolt. Bitcoin on ka selle e-raha kasutamiseks mõeldud avatud lähtekoodiga programm. Bitcoini münte (lühend BTC) saab talletada arvutis failina, hoida kolmanda osapoole käes, kes osutab “rahakoti” teenust, ja loomulikult kulutada, saates neid netis teisele Bitcoini aadressile.

Erinevalt paljudest rahaühikutest ei tugine bitcoin usaldusele ühegi keskse asutuse vastu ja kasutab  hajutatud žurnaali – andmebaasi, mis talletab bitimüntide kuuluvuse, ning mille pidamisse on kaasatud kõik Bitcoin’i võrgustikus osalevad arvutid. Kuna aadressid ei ole isikustatud ja on hetkega loodavad suurtes kogustes, on võimalik sularahale omane anonüümsus. Bitcoin’i andmestruktuurid ja protokoll tagavad krüptograafia abil, et tehingu saab kinnitada vaid bitimüntide tuntud omanik.

Allikas: Vikipeedia

    Tagasi üles