Esmaspäeval heisatakse küüditamisohvrite mälestuseks leinalipud

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pika Hermani tornis lehviv sinimustvalge.
Pika Hermani tornis lehviv sinimustvalge. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Esmaspäev,14. juuni on Eestis leinapäev.

Sellel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. Eesti lipu võib heisata ka kõikidele elu, äri- ja büroohoonetele.

Leinapäeval mälestatakse neid inimesi ja peresid, kes ööl vastu 14. juunit 1941. aastal Eestis korraldatud esimesel massiküüditamisel arreteeriti ja viidi Venemaale.

Küüditatuist vaid vähestel õnnestus naasta oma kodumaale.

Leinapäeval heisatakse Eesti lipp leinalipuna: selleks tõstetakse lipp algul aeglaselt mastitippu ja seejärel langetatakse poolde masti nõnda, et lipu alumine äär asetseks masti keskel.

Leinalipu langetamisel tõstetakse lipp esmalt mastitippu, seejärel lipp langetatakse.

Seinalipule kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint. Leinalindi lehvivad otsad ulatuvad lipuvälja lehviva servani.

Lipupäeval Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles