Ameerikas Liberty ülikoolis õppiv Rakvere tennisist Siim Tuus (20) võib esimese õppeaastaga rahule jääda: tennisetiimi esinumbrina sai ta väga häid mänge ning enda sõnutsi kasvas nii inimese kui ka sportlasena.
Tennisemängija Siim Tuus õppis Ameerikas iseennast tundma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas hindate esimest õpinguaastat suure lombi taga?
Ega kerge ei ole, õppida tuleb kõvasti ja vaeva näha, et kõik asjad tasakaalu viia, tennisemänguga ühendada. Armu ei anta, neli pluss neli kuud on ikka täis tõsist tööd ja rutiini. Aga mitte tapvat, aega jääb lõõgastumisekski.
Lõpetasin keskmise hindega “3,48”, maksimaalne on “4”. See oli päris hea saavutus. Kogu meie tennisetiim oli õppimises tubli, võitsime oma keskmisega ülikooli teiste alade meeskondi.
T
enniseaastaga võib samuti rahule jääda, eriti just tavahooajaga, mis oli meie koolil parem kui kunagi varem. Pidasime paarkümmend mängu, saime väga häid võite teiste tugevate ülikoolide üle, põhiturniiri lõpetasime kolmanda kohaga läbi nn surnud ringi. Kaheksa tugevama hulgas läks otsustav mäng nihu, kaotasime sellele meeskonnale, keda olime nädal varem konverentsil võitnud. Pinge oli nii sees. Veerandfinaali ei pääsenud.
Saime väikese peapesu küll, aga kui pärast hooajast kokkuvõtteid tehti, siis jäädi meiega rahule, lõpetasime positiivses meeleolus.
Põhihooaeg läks ju ikkagi hästi, oleme suhteliselt noor võistkond, paremad mängijad on esimese-teise aasta tudengid. Loodetakse, et programm läheb tõusujoones, sest kuuest mehest, kes väljakule pääsevad, on kolmel esimesel võimalik järgmised kaks aastat veel ülikooli eest mängida. Ja kogemusi tuleb juurde ka.
Teie olite tennisetiimis esinumber, kas jäite oma panusega rahule?
Mulle usaldati see koht ja üldjoontes olen ise rahul, treener ütles sama. Mõni kehv mäng tuli sisse, aga võttis natuke aega ka, et harjuda oma vastutava rolliga. Võin öelda, et ühtegi kerget mängu ei tulnud, kui võita tahtsid, siis tuli ikka hästi mängida, üle keskmise taseme kindlasti.
Ise arvan, et tegin hakatuseks hea aasta. Olen kindlasti kasvanud mängijana ja inimesena, pinge all mängimine on andnud uue ja hindamatu kogemuse. Ka tennis võib meeskonnaala olla. Vastutus on suur, kui oled viimasena platsil ja kogu meeskonna saatus sõltub sinu mängust.
Kaks korda juhtus nii, et mina ja üks teine kutt olime veel mängimas ja kui mina ära võitsin, siis oli meil võistkonnaga võit käes. See oli lahe. Temal oli kergem ja minul samas samuti väga hea tunne.
Mis oma mängudest eredamana meelde jäi?
Mängisime hooaja lõpupoole kahe tugeva võistkonna vastu ning mul õnnestus võita kahte ranking’uga mängijat - ühe ranking ülikoolide edetabelis oli 80 ja teisel 110.
Väga mõnus nädalavahetus oli. See oli üks neist meeskonnamängudest, kus minu võit oli otsustav ning tegi vastastele kõvasti meelehärmi. Nad olid viimase viie aasta jooksul vaid kolm kohtumist kaotanud.
Milline oli kõige suurem kogemus aastast võõrsil?
Ma arvan, et kogu see võõras kohas kohanemise protsess, uute asjade ja ümbrusega harjumine. Kõik oli ju uus, alates keelest ja lõpetades inimestega. Kuidas seal hakkama saada, on omaette katsumus ja iseenda proovilepanek. Kusjuures õpid iseennastki paremini tundma. Mul on hea meel, et läks korda. Kõik on väga OK.
Kuidas Ameerika meeldib?
Lahe maa, aga elama sinna ei kipu. Olen vist liiga eestlane.
Liiga rakverlanegi, kui lisada, et elasite südamest Rakvere Tarva korvpallurite edule kaasa?
Arvuti koduleht oli postimees.ee peal alati lahti ja jälgisin selle kaudu mänge. Meie aja järgi oli siis südapäev – kell oli 12. Ütlesin sõpradele, et lõunat ei saa ma teiega koos sööma tulla, vaatan oma kodulinna meeskonna mängu.
Saalis teiste Tarva fännide seas oleks olnud muidugi lahedam, sellest melust ilmajäämisest on mul tuline kahju. Kes teab, millal selline asi uuesti juhtub. Finaali võib edaspidigi sattuda, aga see emotsioon, mis seal puhkes, on ju kordumatu, ainulaadne. Raske uskuda, et sama emotsioon kordub.
Aga igapidi lahe. Tublid mehed, need Tarva mehed. Rain Veideman oli minu koolivend Audenteses, tema edu üle on mul väga hea meel.
Milliseks kujuneb teie tennisesuvi Eestis?
Teeme siin trenni kõvasti juulikuu keskpaigani, Davise Cupi Eesti võistkonna treener Peeter Lamp ütles, et võtab mind punti ja tahab minna juunikuu lõpus Saksamaale meeste turniiri mängima. Ehk õnnestub Davise Cupi koondisse sattuda. Konkurendiks on Mikk Irdoja, kumb parema tulemuse teeb, see ilmselt koha saab. Mängud on 9.-11. juulini Tallinnas.
Kohe pärast seda on kaks väikest rahvusvahelist turniiri Tallinnas ja Kuressaares. Veel tahan mängida Eesti meistrivõistlustel, mis on juulikuu lõpus.
Pärast seda võtan hoo maha ja puhkan, et sügisel Ameerikas uue innuga treenimist jätkata.
Muidugi mängin hea meelega väiksematel võistlustel Rakvere linna ja siinse tenniseklubi eest, kui võimalust on. Nad on mind väga palju aidanud ja nüüd saan tänuga tagasi anda.