Mõisad ootavad uusi valitsejaid

Aaspere mõis. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Lääne-Virumaal on müügis mitu mõisat, kuid olgugi et mõisate müügihinnad on aastataguse ajaga võrreldes kohati poole võrra langenud, hirmutavad huvilisi mõisa renoveerimiseks vajalike investeeringute suurus ja halduskulud.

Praegu on Lääne-Virumaal müügis viis mõisat: Arkna, Aaspere, Annikvere, Malla ja Rüütlimõisa ehk Unukse mõis. Mõisate müügihinnad kõiguvad sõltuvalt hoonete olukorrast ja krundi suurusest ning maaklerite sõnul huvituvad komplekside ostust enam ettevõtted ärilistel eesmärkidel kui eraisikud.

Rahvusvahelise kinnisvarafirma Re/Max Eesti juhtkonna liige Leanika Klaassen, kes tegeleb Malla mõisa müügiga, ütles, et huvi tunnevad enamasti need, kel on ajaloolise kompleksiga seotud mõni äriidee.

Mahukad investeeringud

“Malla mõis näiteks on elukohaks lihtsalt liiga suur – mõisa juurde kuulub 52 hektarit maad. Tuleb arvestada, et ükskõik kes selle ostab, peab ta palkama personali, kes mõisa hooldamisega tegeleb,” rääkis Klaassen.

Enamasti nimetatakse mõisa müügi põhjuseks rahapuudust. Kinnisvaragrupi Uus Maa maakler Margus Punane, kes on tegelenud juba kaks aastat Annikvere mõisa müügiga, nentis, et mõisa pidamine nõuab päris suuri investeeringuid, ja kui mõis vajab ka renoveerimist, ületavad hilisemad kulud ostusumma.

“Mõisas on vaja teha ulatuslikke sisetöid, mis aga tähendab tohutuid investeeringuid,” selgitas Punane ning märkis, et paljud ostuhuvilised on kaalunud pangalaenu toel mõisa ostmist, kuid ei ole saanud laenule positiivset otsust.
Alates 2008. aasta sügisest, kui Annikvere mõisa müüki alustati, oli mõisa hinnaks pea seitse miljonit krooni. Tänaseks on sellest alles vaid neli. Ka pakutakse mõisakrunti kolmeks jagatuna eraldi müügiks.

Kuigi huvilisi on Annikvere mõisal palju, takistab Punase sõnul müüki mõisahoonest saja meetri kaugusel asuv silikaadist hoone.

Ka Arkna mõisa müüki juhtiv kinnisvarafirma Virumaa Invest maakler Olev Rohumäe nimetab, et kuigi mõisate asukohad on enamasti hästi valitud ning mõisakompleksid ideaalsed, on tihtipeale kompleksid rikutud nõukogudeaegsete ehitistega, nagu  unarusse jäetud mõisapargidki.

“Huvilisi on palju, sest mõis on väliselt üsnagi kena ja kobe - on uus kivikatus ning uued puidust valmisaknad, samuti on mõis konserveeritud,” ei ole Margus Punase sõnul tühjalt seismine hoonekompleksi rikkunud.

Viru-Nigula vallas Unuksel müüdava mõisa praegune omanik Riho Tell arvas, et mõisa renoveerimise võtab ette tavaliselt missioonitundega inimene. “Pehmelt öeldes natukene hull peab olema, et sellise asjaga tegeleda,” ütles Tell. Kui tema 2000. aastal mõisa ostis, lootis ta nn

Rüütlimõisa renoveerida, aga plaanid on muutunud, ja nüüd tahab ta leida mõisa uueks omanikuks inimese, kes austaks ja väärtustaks väikese karjamõisa ajalugu.
 

Vaja on missioonitunnet

14 miljoni krooniga on müügis ka Aaspere mõis, mida haldab Spectre Invest OÜ.

Ettevõtte juhatuse liige Asko Endoja sõnas, et eesmärgiks on leida keegi, kes mõisa korda teeks ning seal äritegevust alustaks. Kaalutakse nii müüki kui mõisa üürile andmist.

“Meil on siin pakkumisi olnud, aga me pole pidanud neid äriplaane jätkusuutlikuks. Samas, kui korralikke pakkumisi ei laeku, tuleb hakata sellega ise tegelema,” arvas Endoja, kes varasemalt on mõisas kunstinäitusi korraldanud.

Kuigi võiks arvata, et Eestimaa mõisate vastu tunnevad huvi enam välismaalased, on maaklerite sõnul üsnagi elav huvi mõisakomplekside vastu ka eestimaalastel endil.

Lääne-Virumaa on kõige mõisarohkem piirkond Eestis –  siin loendati 2004. aastal, enne Tapa suurvalla teket, 145 mõisat.