Eesti ja Soome jäätmekäitlusfirmad ühendavad Rakveres jõud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AS Kuusakoski spetsialist Tarmo Lindemann juhib katseprojekti.
AS Kuusakoski spetsialist Tarmo Lindemann juhib katseprojekti. Foto: MEELIS MEILBAUM/ VIRUMAA TEATAJA

AS Kuusakoski soovib katseprojekti raames üheskoos Soome suurima jäätmekäitlusfirmaga Ekokem Oy hakata Rakveres ohtlikke jäätmeid vastu võtma.


Seni vanametalli käitlemisega tegelenud Kuusakoski vaatab ohtlike jäätmete poole keerulise majandusolukorra tõttu, mille tulemusel on tootmismaht vähenenud ja ettevõte peab leidma uusi tegevusvaldkondi.

“Uhke metalliaeg on ammu läbi saanud. Praegu tähendab vanametalliga tegelemine seda, et tuleb teha palju tõsist tööd,” tunnistas ASi Kuusakoski Balti regiooni direktor Kuldar Suits.
Tema sõnul ongi nad otsinud oma senisele tegevusele sarnaseid valdkondi, samas mõeldes, kuidas oma ettevõtmisega kohalikul turul kasulikud olla.

Palju ohtlikke jäätmeid

ASi Kuusakoski haldusdirektori Aivar Vahari sõnul on Rakveres sisuliselt kõik tingimused täidetud, et siin ohtlikke jäätmeid vastu võtta. Katseprojektiga alustati just seepärast siit, et Rakvere on Tallinnale küllalt lähedal ning siin on vajaliku suurusega platsi ja sellise inimhulgaga linn, kust on paras alustada.

“Võimalikud küsimuskohad tulevad selgelt välja,” kõneles Vahari ning täpsustas, et Tallinnast alustades on võimalus äparduda. Kuldar Suitsu ütlusil on Rakveres asuv plats mõeldud suuremate mahtude käitlemiseks, kui täna vanametalli turul liigub.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum märkis, et kuna Lääne-Viru maakonna näol on tegemist tööstusmaakonnaga, on siin palju ohtlikke jäätmeid, mis on kogu aeg probleemiks olnud.
Koostöö kohalikega

Teisest küljest tõstis maavanem esile kolmanda ettevõtte vajalikkust prügiturul lisaks Ragn-Sellsile ja Cleanawayle.

“Maavanemaks hakates ütlesin, et võitlen nii palju, kui vaja, et siia tuleks üks suur firma,” lausus Vallbaum ning lisas, et ei ole mõtet muretseda kalleid seadmeid, kui saab asja teha ökonoomselt.
Tegevusega alustades eeldab see Kuusakoski koostööd peale Ekokemi ka kohalike omavalitsustega, kasutades ära valdadesse rajatud jäätmejaamu.

Samuti ulatab abikäe Kunda Nordic Tsement, mis on nõus ära põletama jäätmeid, mis vanametalli eraldades järele jääb.

Katseprojekti õnnestudes on koostööd tegevatel ettevõtetel plaanis laieneda Läti, Leedu ja Poola suunas.

Einar Vallbaumi kinnitusel on Kuusakoski ja Ekokemi koostöö ohtlike jäätmete kogumises samm edasi.

Jäätmekäitlus tõhustub

Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks kaks eelnõu, millega reguleeritakse kasutatud rehvidest ja romusõidukitest tekkinud jäätmete kogumise, tootjatele tagastamise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõudeid ja korda, eesmärgiga muuta seda liiki jäätmete kogumist ja käitlemist selgemaks ja tõhusamaks.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi hinnangul ei toiminud kehtiva määruse sätted piisavalt hästi.
“Kuigi ka täna on romusõidukite, kasutatud rehvide ning ka­sutatud osade kogumiseks ja käit­lemiseks nõuded ja võimalused täiesti olemas, näitab tegelikkus, et need ei ole piisavalt tõhusad ja üheks põhjuseks oli see, et regulatsioon ei olnud kõigile osapooltele päris selge,” selgitas minister Tamkivi.

Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise uusi nõudeid ja korda kohaldatakse kõikide mootorsõidukite ja nende haagiste rehvide suhtes.

Tagasi üles