/nginx/o/2009/07/30/214336t1h7b3b.jpg)
Möödunud reedel toimus taas Rõmeda ühendussõlme planeeringu avalik arutelu, kus maanteeameti planeeringute osakonna projektijuht Taivo Nõlvand selgitas nelja varianti ühendussõlme ehitamiseks Rõmedale.
Rõmeda ühendussõlme asukoht on ikka veel otsustamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi senini ei ole suudetud leida kõiki osapooli rahuldavat Rõmeda ühendussõlme planeeringut, on selge, et otsusega on kiire, sest liiklusohutust silmas pidades pole I klassi maanteeks rekonstrueeritava Tallinna-Narva maantee ja samatasandilise tee ristumine lubatud.
Praegu on Viitna ümbersõidu ehituse ajaks lahenduseks Rõmeda samatasandiline ristmik. Ajutine väljapääs ei saa aga kauaks jääda: kui läheb plaani kohaselt, rekonstrueeritakse 2014. aastal ka Rõmeda-Haljala teelõik I klassi teeks, mis välistab nimetatud lõigul samatasandilised ristmikud.
Rõmeda ühendussõlme vastaseid paneb nurisema viadukti asukoht. Nende sõnul muutub ühendussõlme asukoha tõttu teeületus oluliselt pikemaks. Samuti muutuvad paratamatult ühistranspordi ning sealjuures ka koolibusside marsruudid.
Kadrina vallavanema Aivar Lankei sõnul on Rõmeda ühendussõlmele väga raske sobivat kohta leida, sest ühel või teisel juhul riivab uus asukoht kellegi huve. “Kuna esimese variandiga, mida protsessi alguses väga ei vaidlustatud, on jõutud suhteliselt kaugele ja seda vaidlustavad põhimõtteliselt veel vaid kolm kinnistuomanikku, oleks mõistlik planeering vastu võtta,” arvas Lankei.
Et suurprojekti Tallinna-Narva maantee rekonstrueerimistööd jätkuvad Rõmeda maaomanike vastuseisust hoolimata, jõuab vallavanema sõnul varsti kätte aeg, mil ühendussõlm kas on või ei ole, aga trass on neljarealiseks ehitatud. “On selge, et inimene üle nelja sõidurea ohutult ei jookse ja otsus tuleb kiiresti vastu võtta,” rõhutas Lankei.
“Ma arvan, et vaidlus ei lõpe kunagi. Ükski variant ei ole külaelu vastu, kõik variandid toetavad kohaliku elu arengut, ilma ristmikuta ei ole meil midagi teha,” mõistis Kadrina vallavanem küll vastuseisu, kuid leidis, et praegusel juhul, kui ei vald ega kohalik kogukond ehitust oma vahenditest ei rahasta, tuleks valida võimalikest variantidest parim ning lasta planeering kinnitada.
Maaomanike protestiga on ühinenud ka maavalitsus. “Kui kohalik kogukond annab midagi ära, siis soovime ikka midagi vastu, küsimus ongi selles, et mida vastu saadakse,” rääkis avalikul arutelul maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja Mati Jõgi.
Viitna kõrtsi omanik Roman Kusma leiab, et kogu trassi ehitus muudab kohalikku elukorraldust. “Progressi ei peata - autod tahavad kiiresti sõita ja tee peab korralik olema,” ütles Kusma ning lisas, et küllap aja jooksul selgub, kuidas muudatus Viitnal olevaid ettevõtteid mõjutab.