Ettevõtja Meelis Toom rajas Aarla külla suitsusauna, kuhu mahub korraga lavale kümmekond inimest. Mees kiidab suitsusauna eriliselt head leili, mis on meeldinud kõigile, kes seda proovimas käinud.
Suitsusaun pakub maalähedase elamuse
21. juuni 2010, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Toom jutustas, et suitsusauna ehitamise mõte kunagise isatalu maadele Rägavere valda tekkis siis, kui ta Setumaal niisuguse sauna mõnusid nautimas käis.
“Leil seal oli väga mõnus, hoopis teistsugune kui harjumuspärases Soome saunas,” võrdles Meelis Toom.
Traditsioonilise suitsusauna eripära on see, et hoonel ei ole korstnat, mille kaudu kütmisel tekkivaid gaase välja juhtida.
Küttekolle on vahetult kerisekivide all ning suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi.
“Meil on saunas küll lõõrid, mis tehakse kütmise alguses lahti, ning suur suits läheb nende kaudu välja, kui aga tuli juba korralikult põleb, pannakse lõõrid kinni,” jutustas Toom.
Vana kombe kohaselt pole Aarla suitsusaunas ei leili- ega eesruumis ka elektrit, vajalikku valgust annab petrooleumilamp. Dušš puudub samuti ja vesi tuuakse sisse suure tünniga ning pesemiseks kasutatakse esivanemate kombel kausse.
Kuigi üle-eelmisel aastal Aarla külla kerkinud suitsusauna on nimetatud ka Eesti suurimaks, Meelis Toom seda ise väga ei usu. “Aga jah, kümme inimest mahub lahedalt lavale leili võtma. Virumaa suurim võib see ehk küll olla, siin on suitsusaunu üldse vähe,” arutles mees.
