Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kundas täitus kraav valge vahuga

Valge vaht Kundas pani kohalikke küsima, millega tegu, ja kes või mis selle taga võib olla. FOTO: Leho Lahtvee

Üleeilne paduvihm tegi Kunda inimesed murelikuks, sest Lontova tee juures ägeda vihmasaju tõttu jõeks muutunud kraav oli täitunud valge vahuga.

“Kundas, Lontova tee äärsest ja Metsa tänava otsas metsast tulevast kraavist voolas Kunda jõkke valget vahtu, millest oluline osa valgus truupide juures maale ja äratas tähelepanu,” rääkis kundalane Leho Lahtvee.

Ta küsis, kas selle, seebivahuga sarnase vahu teke on ikka normaalne, looduslik? Kuna kraav tuleb ASi Estonian Cell naabrusest, kahtlustas ta, kas tehas pole asjaga seotud.

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe ütles, et nende tehase reovesi käideldakse nõuetekohaselt puhastusprotsessis ja suunatakse suletud torustikus merre süvamere väljalasu kaudu. Ühtegi leket tootmise ega puhastamise käigus ei ole olnud.

“Tähelepanekute järel inspekteerisime kraave tehase palgiplatsi läheduses, kust vihmavesi osaliselt võib suunduda ka fotodel osundatud kohtadesse. Palgiplatsi äärsetes kraavides me vahutamist ei täheldanud,” rääkis Lahe, lisades, et AS Estonian Cell võtab regulaarselt proove metsa all asuvatest kontrollkaevudest, milliste analüüs ei ole läbi aastate ühtegi puidu käitlemisega seotud looduskeskkonda kahjustavat ainet tuvastanud.

Ta kinnitas, et Estonian Celli territooriumilt ei ole keskkonnareostust olnud. Vihmavaling võib pinnasesse kanda teatud looduslikke ühendeid ladustatud puidult. “Teoreetiliselt võib puiduvirnade mahukuse tõttu paduvihma järel olla kõrge puidust väljapestavate looduslike ainete kontsentratsioon. Meile teadaolevalt on täheldatud vee värvitooni muutust mitme teise palgiplatsiga külgnevates kraavides ilma loodusreostust põhjustamata,” selgitas Siiri Lahe.

Tagasi üles
Back