Üle poole tuhande abituriendi astus ellu

Üle Eesti on lõpetanud taas sajad lennud gümnaasiumi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu lõpetasid XII klassi esimesed täiesti iseseisva Eesti aegsed lapsed, keda Lääne-Virumaal oli 570. Tervelt 24 neist tegid seda nii edukalt, et pälvisid autasu medali näol.

Sel aastal lõpetas Lääne-Virumaal gümnaasiumi ligikaudu 570 õpilast, kellest enamiku moodustasid Rakvere kolme suure gümnaasiumi noored.

Nii Rakvere reaalgümnaasiumi kui ka Rakvere gümnaasiumiga jättis hüvasti ligi 100 ning Rakvere eragümnaasiumiga umbes 60 noort.

“Aga need ei ole täpsed arvud, sest meil puudub info, kas kõik XII klassi õpilased ka gümnaasiumi lõpetasid,” kommenteeris Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor Maaja Valter, et nendeni pole veel jõudnud info eksamitel põrujatest.

Medaleid vähem kui mullu

Kõige väiksema lõpetajate arvuga koolid Lääne-Virumaal olid tänavu Rakke gümnaasium 15, Tapa vene gümnaasium 17 ja Haljala gümnaasium 18 lõpetajaga.

Kõige suurem medalisaak oli sel aastal Rakvere gümnaasiumis, kus üks õpilane sai kuldmedali ja lausa neljale noorele riputati kaela hõbemedal. Edukas oli veel Tamsalu gümnaasiumi lend, kus kaks lõpetajat said kullakarva medali ja kaks hõbedase.

Kuldmedali vääriliseks peeti ka Vinni-Pajusti gümnaasiumi kahte lõpetajat. Kuldmedaliga lõpetaja leidis veel Tapa vene gümnaasiumist, Kunda ühisgümnaa­siumist ja Rakke gümnaasiumist.

Hõbemedali pälvinuid oli li­saks Rakvere ja Tamsalu gümnaasiumile ka Rakvere reaalgümnaasiumis (4), Rakke güm­naasiumis (2), Kadrina keskkoolis (2), Kunda ühisgümnaasiumis (1) ja Tapa gümnaasiumis (1).

“Kokku kaheksa kuld- ja kuusteist hõbemedalit, mis on na­tuke vähem möödunud aasta neljateistkümne kulla ja kaheteistkümne hõbeda kõrval,” ütles Maaja Valter.

Ka põhikoolilõpetajaid oli sel aastal tublisti: tavakoolides 770 ümber, õhtu- ja erikoolides veel sadakond. Kõige suure­mad lennud olid muidugi suuremates gümnaasiumides, nagu Kadrina kesk­kool, Rakvere gümnaasium ja Rakvere reaalgümnaasium, aga ligi 20 lõpetajat oli tänavu ka Rakvere põhikoolis.

Kõige lühem oli sel ke­vadel lõpetajate nimekiri Lehtse põhikoolis - vaid neli lõpetajat.
Täpsed andmed eksamitel läbikukkujate kohta maavalitsu­sel veel puuduvad. “Põhikoolieksamite kohta teeme osakonnas statistika suve lõpuks,” ütles Valter.

Eksamitulemused arvudes

Riigieksamite kohta saab lu­geda riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt. Võrreldes eelmise aastaga on gümnasistidel paremad eksami­tulemused matemaatikas, eesti keeles (kirjand) ja ajaloos ning ühiskonnaõpetuses. Mate­maatikas on keskmine tulemus kõigi aastate kõrgeim.

Tänavu 24. aprillil kirjutas küp­suskirjandi 10 025 õpilast, kellest 761 olid eksamitules teist korda. Küpsuskirjandi kesk­miseks tulemuseks kujunes 58,6 punkti, mis on kõikide eksamite keskmiste arvestuses üks madalamaid. Ligi kaks protsenti kirjutajatest ehk 189 õpilast kukkus eksamil läbi.

Üle riigi oli 77 maksimumtulemust ehk 100 punktiga hinnatud kirjatööd. Teatavasti oli kir­jand ainus kõigile abiturientide­le kohustuslik eksam, seega on mõistetav ka üsna madal tulemus.

Kõige populaarsemateks ek­sa­miteks kujunesid kirjandi kõr­val inglise keel 8379 tegijaga, kel­lest 18 läbi kukkus, geograafia 6737 sooritajaga, kellest 76 ei teinud eksamit nõutud minimaalsele tulemusele, ja ühiskonnaõpetuse eksam 6050 eksaminandiga, kellest al­la 20 punkti saajaid oli 12.

Kõige raskemaks osutus ilm­selt matemaatika eksam, kus läbikukkujaid oli 356, mis teeb teiste eksamite taustal suu­rima läbikukkujate protsendi. Kuid 100punktilisi eksamitöid oli tänavu matemaatikas lausa 81.

Kõige vähem õpilasi sooritas prantsuse keele eksami: vaid 34 eksaminandi kogu riigi peale. Neist läbi ei kukkunud keegi ja kõrgeim tulemus oli 97 punkti.

Kõige kõrgem keskmine punktisumma - 78 punkti – saadi saksa keele eksamil. Selle eksami tegijaid oli vaid 381, kellest ühele lõppes see ka läbikukkumisega.