Maapiirkondades võib käima hakata apteegibuss

Järgneval aastal jääb apteekide arv suuremates asulates sarnaseks praegusele, sest neid saab avada vaid omavalitsuse ettepanekul. Foto: Ants Liigus

Viru-Nigula ja Rägavere vallas ei tegutse ühtegi apteeki. Riigikogus vastu võetud apteekide korraldust puudutav seadus lubab käima panna apteegibusse, mis võib ravimite kättesaadavust parandada.

“Meile oleks see kindlasti hea ja positiivne uudis, kui apteegibuss siin piirkonnas liikuma hakkaks, see teeks maaelanike elu lihtsamaks,” kinnitas Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs. Viru-Nigula alevikus ei ole apteek tegutsenud pikemat aega ja paraku pole ettevõtjatel huvigi seda seal avada.

“Muidugi oleks hea, kui teenuseid juurde tuleb,” leidis ka Rägavere vallavolikogu esimees Arnu Lippasaar. Samas arvas Lippasaar, et ravimite kättesaadavus ei ole Rägavere valla elanike jaoks praegugi ületamatu probleem, ning kahtles, kas apteegiteenuse osutamine sel moel ettevõtjatele ära tasub.

Apteegibussi saab käima panna põhiapteek oma haruna. Ka tingimused haruapteegiga on sarnased. Bussis ravimeid valmistama ei pea, küll aga peab retsepti vastu võtma ja ravimi põhiapteegist tellima.

Apteegibussist saab teenust pakkuda asulas, mis asub vähemalt kolme kilomeetri kaugusel lähimast apteegist.

Väike-Maarja apteegi omanik ja juhataja Vaike Palmiste ei näe, et apteegibusside käimapanek olukorra lahendaks. “Ei kujuta ette, et eakad ja haiged inimesed hakkavad õues järjekorras ootama ja talviti külmetama,” põhjendas ta.

Vaike Palmiste Väike-Maarja apteek on avatud 50 tundi nädalas, ent apteegibussi käimapanekut ei saa väike apteek endale lubada kasvõi juba selle pärast, et põhiapteek ei suudaks sel juhul enam tagada normaalseid lahtiolekuaegu.

Apteekide korraldust puudutava seadusega (hakkab kehtima 9. juunist) kehtestati ajutine piirang, mille kohaselt võib järgmise aasta 9. juunini 4000 ja enama elanikuga asulas avada apteegi vaid omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti loal.

Vähese nõudlusega piirkonnas apteekide avamiseks piiranguid ei ole. Varem kehtis maapiirkondades piirang, et apteeki ei tohtinud asutada tegutsevale apteegile lähemal kui üks kilomeeter.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles riigikogus, et aastase üleminekuaja jooksul kavatseb riik välja tulla täiendavate ettepanekute ja lahendustega apteekide ja apteegiteenuse kaitsmiseks maapiirkondades.

“Kuna alternatiiv oleks olnud apteegituru avanemine kõigi jaoks alates 9. juunist, oli sellise regulatsiooni vastu võtmine hädavajalik,” leidis Eesti Apteekrite Liidu esimees Ülle Rebane.

Eesti Apteekrite Liit on mures oma liikmete pärast, kellel on apteegid alla 4000 elanikuga väikelinnades. “Keegi ei keela praegu apteegikettidel tulla ja teha haruapteek toimiva, täies mahus proviisoriapteegi kõrvale ja need lihtsalt välja süüa,” selgitas Rebane.

“Meie jaoks oleks normaalselt hakkamasaamine välistatud, kui keegi siia teise apteegi kõrvale rajaks,” tõdes Väike-Maarja apteegi juhataja Vaike Palmiste ja lisas, et kui apteekide rajamine muutuks vabaks, oleks see maapiirkondadele löök, sest uued apteegid tekiks eelkõige linnadesse. “Kui oleksin noorem, siis ilmselt mõtleksin ka sinna tööle mineku peale,” tõdes Palmiste, kelle hinnangul ei ole maaapteegi äramajandamine lihtne.

“Kõige suurem probleem on just proviisorite ja apteekrite nappus. Kui keegi otsustab maal apteegi või haruapteegi asutada, tekib küsimus, kes sinna tööle läheb,” arutles Rakke apteegi pidaja Riina Gull.

Mullu detsembris tühistas riigikohus aastaid kehtinud apteekide asutamispiirangud.  Riigikohus märkis otsuses, et apteegiteenuse osutamine on ettevõtlus ja kuulub põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse alla.

Samas märkis riigikohus, et kehtivate asutamispiirangute põhiseadusega vastuolus olemine ei tähenda, et apteegiturgu ei saaks või ei tohiks üldse reguleerida. Et jätta parlamendile uue regulatsiooni väljatöötamiseks piisavalt aega, lükkas riigikohus otsuse jõustumise poole aasta võrra edasi, tänavu 9. juunile. Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on äsja vastu võetud apteegiseaduse muudatus põhiseadusega vastuolus, kuna parlament ei arvestanud riigikohtu otsusega.