L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Diabeedibuss tõi oma ala spetsialistid kodukohta

Kristi Ehrlich
, reporter
Diabeedibuss tõi oma ala spetsialistid kodukohta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Diabeedibuss.
Diabeedibuss. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Mööda maakonda sõitnud diabeedibuss andis võimaluse tervist kontrol­lida ja müüte kummutada. Paraku lahkus nii mõnigi kontrollis käinud inimene diagnoosiga.


3. juunil mööda Lääne-Virumaad tiirutanud diabeedibussi vajalikkust näitas inimeste suur huvi ratastel vurava tervisekabi­neti vastu.

Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige ja diabeediõde Ulvi Tam­mer ütles, et kuigi kokkuvõtted diabeedibussi selleaastasest ringreisist on alles tegemi­sel, oli huvi suur, mis näitab, et väikeste maakohtade elanikud ikkagi väga palju arsti juures ei käi ja niisuguseid kampaaniaid on vaja.
 

Puudub riiklik strateegia

Tammeri sõnul oli kontrollis käinud inimeste seas umbes 10-15 protsenti neid, kes vajasid põhjalikumaid uu­ringuid või kellele pandi diagnoos.

Diabeeti haigestumise tõus on Eestis samasugune nagu üle maailma. “Seda on nimetatud XXI sajandi epideemiaks, sest hai­gete hulk kogu aeg väga kiiresti kasvab,” tunnistas Tammer ning nimetas kõige suuremaks mureks, et Eestis ei ole riiklikku diabeedistrateegiat välja töö­tatud ja tegevus selles valdkonnas on suhteliselt kaootiline.

Mis puudutab ravi, siis ravi­mi­te poolest ei ole kõige hullem. Enamik ravimeid on meil ikkagi kättesaadavad. “Iseküsimus on, kui inimene on väikese maksevõimega, siis võivad ra­vimid tema jaoks kallid olla,” märkis diabeedikeskuse juhatu­se liige, kes pani inimestele südamele, et nad korra aastas kind­lasti laseksid oma veresuhk­ru taset kontrollida. Ja kui inimene kuulub riskirühma, siis veel tihedamini.

Meditsiinitehnika ja -tarvete­ga tegeleva Mefo ASi juhataja Enn Raud, kes sõitis diabeedibussiga kaasas, ütles, et diabeet ja hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi võivad inimesele paraku salaja külge tulla. Kui dia­beedi puhul tuleb 1. tüüp vä­ga nähtavalt ja noortel inimestel äkiliselt, siis 2. tüübi diabeediga võib pealt 30aastane inime­ne olla diabeediga elanud neli-viis aastat, kui ainevahetushäire alles juhuslikul mõõtmisel avastatakse.

Märksõnad
Tagasi üles