Urmas Tamm: Mis teistele hea võimalus, see maavalitsuse jaoks taak

Urmas Tamm.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Seda lugu ajendas mind kirjutama 22. juuni VTs avaldatud Andres Pulveri artikkel “Maavalitsuse veebis levisid petukirjad”, milles autor pühendus maakonna infoportaa­li mõttekusele ja andis edasi ainult ühe isiku, praeguse maavanema arvamuse.


Lääne-Virumaa infoportaali ellukutsujana pean vajalikuks samuti sõna sekka öelda.

Alustuseks ajaloost

Juba enam kui kümme aastat tagasi tunnetasid maakonnad toonaste maavalitsuste eestvedamisel vajadust koondada maakonna kohta käiv info ühte kohta, portaali.

Nii on erinevatel aegadel loonud koostöös oma­valitsuste liidu, arenduskeskuse, maavalitsuse jt osapooltega oma infoportaali enamik maa­kondadest. Nende seas ei olnud siis Lääne-Virut.

Repliigiks, et mingil ajal valmis tookord Virumaa portaal, kuid selles oli väga palju vananenud infot, mida ka palve peale ei uuendatud. Nii ripub seal praegugi ammu kaardilt kadunud Avanduse vald.

Üks esimesi ja seni edukamalt tööle hakanutest oli Järvamaa infoportaal. Järvakad kutsu­sid oma portaali 2002. aastal ellu vajadusest tugevdada Järvamaa identiteeti ning soovist olla avatud teabekanal Järvamaad puudutava info pakkumiseks kõikidele huvilistele.

Enam-vähem sama missioon on ka teistel maakondadel, lisaks turismipiirkondadel veel turism, mõnel ka osale omavalitsustele e-toe (koduleht, dokumendihaldusprogramm jne) pakkumine.

Lääne-Virumaa infoportaal www.virumaa.info sai 2008. a kevadel maavalitsuse initsiatiivil ellu kutsutud samuti soovist kasvatada meie-tunnet, pakkuda ühte kindalt kohta, mis avaldaks ürituste ja sündmuste kalendrit jpm.

Juba ammu sai selgeks, et ühe asutuse, s.o maavalitsuse, omavalitsusliidu või arenduskeskuse kodulehelt ei hakka üks­ki külastaja Lääne-Viru kohta käi­vat infot otsima. Näiteks kinokülastajal on raske tullagi selle peale, et otsida filmialast teavet maavalitsuse või arenduskeskuse kodulehelt.

Portaalis pidanuks suurema tähelepanu osaks saama turism. Kogu toonane töö käis eesmärgiga koondada maakonna kohta käiv info ühte kohta ning kokkuvõttes oleks pidanud portaal aitama kaasa maakonna positiivse kuvandi kujunemisele.

Lääne-Virumaa infoportaali ellukutsumine ei tulnud kergelt. Vaja oli koguda andmed, need töö­delda, leida koostööpartnerid ja kaastöölised. Aga tookord tegime selle suure töö ära. Suutsime luua kasutaja- ja administreerijasõbraliku portaali-keskkonna. Asjatundmatu on täna väita, et portaal õieti ei käivitunudki.

Seda, et läbimurre kohe ühe aastaga tuleb ja portaal esimese ropsuga valmis saab, me toona ei arvanudki. Siit siis tingiv kõneviis, kuna paljud asjad jäid minu maavanema ametiaja lõppemisega pooleli.

Mis on portaalist saanud?

Õigem oleks küsida, mis on sellest järele jäänud, sest mingit arengut pole toimunud, pigem vastupidi. Kohe avalehelt näeme, et maakonna tunnuslause “Kõige eestim” on maakonna infoportaalist ära kadunud (võetud).

Repliigiks: kui portaalis levisid kuulutuste rubriigis ühel hetkel petukirjad, siis maavalitsusel ühtäkki enam infotehnoloogilist taipu nende mahavõtmiseks ei jagunud.

Enam ei täiendata-uuendata seal regulaarselt informatsiooni, rääkimata mingistki edasiarendusest. Kes suudaks tõsiselt võtta ükskõik millise asutuse või ettevõtte kodulehte, kus viimane uudis pärineb näiteks aastat 2009?

Kust saab maakonda külastav inimene sündmuste kohta infot? Juhuslikult siit-sealt, maakond (loe: maavalitsus, arenduskeskus) ise ei tee midagi.

Ainus tegutseja on VIROL, kes avaldab VTs vaid infot rahvamajades toimuvast.

Aga meil on palju teisi kultuuriürituste korraldajaid peale rahvamajade - kes nende info kogub, edastab?

Samal ajal töötab ainuüksi maavalitsuses mitu kultuuri- ja turismispetsialisti pluss avalike suhete nõunik, kaks IT-spetsialisti. T

äpset maavanema nõunike ja spetsialistide arvu on raske välja tuua, aga ainuüksi mingilgi moel turismiga tegelejaid oli maavalitsuses minu teada hiljaaegu vähemalt kolm!

On selge, et iga töötav asi, saati siis veel infoportaal, vajab regulaarset täiendamist, uuendamist, kaasajastamist.
Ülevaatamist ja pidevat täiendamist vajab ka portaali turismiinfo.

Praegu ei vaevu maavalitsus, kelle haldamisel portaal on, aktualiseerima, s.t avalikuks muutma, isegi seniste sünd­muste sisestajate infot. Kui see pole ebaviisakus, siis mis see on? Turismiinfot uuendama ei suuda maavalitsust panna ka käimasolev turismi tipphooaeg.

Eelmisel aastal maavalitsusest väljahõigatud loosungites lubas maavalitsus asuda tõsist rõhku panema turismile, lubati isegi erilisi arenguid, põlati hinnatud reklaamiguru Linnar Priimäe välja töötatud tunnuslause kasutuskõlbmatuks ja kuulutati, et alles nüüd me näeme, kuidas maakonda tuleb turistidele müüa.

Aga kuna maavalitsuses ilmselt ei mõistetud tunnuslausega midagi peale hakata, siis lihtsaim viis oma mõistmatuse varjamiseks oli asi lihtsalt ära kaotada, sest siis pole ka enam ju probleemi.

Enne 2009. aasta novembris Helsingis toimunud mardilaata kostsid maavalitsusest taas lubadused, et portaal saab vähemalt soomekeelse tõlke ja edaspidi lisatakse ka teised võõrkeeled. Tänaseks (juuni lõpp 2010!) ei ole seal kasutusel mitte ühtegi võõrkeelt.

Pooleli on jäänud ka töö selles osas, mis oli seotud maakonna infoportaali sidumise teiste  keskkondadega internetis, et liita need maakonna infoportaali koosseisu (kultuurinet, ametlik turismiinfo puhkaeestis.ee). Ei saagi olla, kui maavalitsuses ainult portaali kinnipanekust mõeldaksegi ega vaevutagi pooleli jäänud tööd edasi arendama.

Kokkuvõttes ei saa küll väita, et maakonna portaal vaid linnukese pärast loodud sai.

Kõigest sellest on kahju, sest turismi edendamiseks sai tookord palju tööd ära tehtud (varem veel maavalitsuse ühisprojekt Rakvere linnaga).

Üha raskem on saada EASist turismiturunduseks projektiraha, sest konkurents on läinud karmimaks ja ka raha hakkab otsa saama.

Sestap peavad turismi arendamiseks kogu aeg EASis oma projektid n-ö tules olema. Eriti just turundamiseks internetikeskkonnas, kus ollakse kasutajale olemas 24 tundi ööpäevas. Seda eelistab ka EAS ega toeta seetõttu väheefektiivset voldikute-üllitiste trükkimist ja messidel tiirutamist.

Mida saame teha meie?

Kuna üha enam otsitakse, leitakse ja kasutatakse infot internetipõhiselt, siis on teinud ja teevad teised maakonnad suuri pingutusi enda tutvustamisel ja reklaamimisel.
Edukalt töötaval Järvamaa infoportaalil on üle 300 000 kasutaja aastas, paigas rahastamine, toimetaja, reklaamimine, arengu- ja tegevuskava.

Võrumaa on oma portaali mitu korda uuendanud ja täiendanud just turismiinfot silmas pidades. Saaremaa otsib tunnusmärki ja seal on välja tuldud väga huvitava “Ö”-märgi ideega.

Tartumaa viimaste aastate pingutused kannavad vilja: turistide arvu kasv on olnud seal üks suuremaid.

Kogu Lõuna-Eesti on nähtav: meie siseturist on vägagi teadlik, kuhu minna ja mida teha, mis on tulemas ja toimumas.

Ühel või teisel moel teevad masu kiuste kõik pingutusi selle nimel, et neid paremini üles leitaks, et identiteeti süvendada, mainet parandada. Kas Lääne-Virumaa ei vääri vähemalt sama?

Tallinnasse sattuvad turistid tunnevad huvi, mis siin riigis veel peale pealinna on. Lääne-Virumaad on oma pealinnaläheduse tõttu hea müüa.

Oleme tänu heale teele neile hõlpsasti kättesaadavad – kui tahetakse tutvuda Eestiga, mis pole üksnes Tallinn, siis sõidetagu siia, siin ongi see ülejäänud Eesti – kõige eestim.

Paraku näen praegu, kuidas Lääne-Viru loodab siia eksivale turistile ja mõne suure turismivallas tegutseja peale.

Võtma eeskuju teistest maakondadest, eriti Järvamaast, ja panema paika, mida tahame oma portaalilt saada, seejärel rahastajad, toimetamise. Hea tahtmise juures ei peaks olema see kõik ületamatu takistus.

Omavalitsuste liit teeb igata­hes algust ja hakkab portaali küsimust arutama eeloleval kokkusaamisel Vilsandil.

Ja mina Väike-Maarja vallavanemana mõtlen tõsiselt järele, kas võtta vastu lehes avaldatud ettepanek maavanem Einar Vallbaumilt kinkida portaal Väike-Maarja vallale.

Tagasi üles