Paarkümmend päästeteenistujat viiest Ida-Viru maakonna päästekomandost osalevad tänavu kolmenädalasel tööjõuvahetusel Pärnus Lääne-Eesti Päästekeskuses.
Ida-Virumaa päästeteenistujad õpivad Pärnus eesti keelt
1. juuli 2010, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ja Euroopa sotsiaalfondist rahastatava programmi eesmärk on toetada vene emakeelega täiskasvanute eesti keele õpet eestikeelses keskkonnas töötamise kaudu.
Päästekeskuse projektijuht Vilve Kirs selgitas, et tööjõuvahetus võimaldab omandada eesti keelt efektiivselt, sest see ühendab endas traditsioonilise keeleõppe ja keelepraktika. Enne lähetust läbitakse oma elukohas 25-tunnine ja lähetuse ajal 35-tunnine keelekoolitus. Lisaks eesti keele grammatika ja õigekirja õppimisele toimub igapäevane suhtluspraktika.
„Näiteks võimaldatakse lähetatavatel tundma õppida Pärnu linna ja maakonna ajalugu ja traditsioone, tutvustatakse Eesti rahvakultuuri, traditsioone ja Pärnus tegutsevaid organisatsioone, korraldatakse väljasõite kultuurisündmustele ja vaatamisväärtustega tutvumiseks. Seega saavad programmis osalejad tunda nii isetegemise rõõmu kui ka õppida uut ja lõunapiirkonna kolleegidega kogemusi vahetada. Lisaks suhtluskeelele on lähetatavatel ka võimalus praktiseerida ja arendada erialast keelt ja vahetada erialaseid kogemusi. Lähetusel viibivatele inimestele on vastuvõtvas asutuses määratud tugiisik, kelle ülesanne on toetada tööjõuvahetajat eesmärkide täitmisel,“ rääkis Kirs.
2010. aastal korraldab tööjõuvahetusi Sola Integra OÜ. Lähetusi Pärnumaale koordineerib Raeküla Vanakooli Keskus (MTÜ Selts Raeküla).
Ühtekokku saavad kolmenädalasest töö- ja keelepraktikast Pärnu erinevates asutustes maist kuni novembrikuuni osa võtta 60 ebapiisava eesti keele oskusega eestimaalast.
Ida-Eesti Päästekeskus on võtnud eesmärgiks igati julgustada ja toetada ebapiisavalt eesti keelt oskavaid teenistujaid keele nõetekohasel omandamisel.
Eelmise aasta lõpus koostas asutuse juhtkond tegevuskava, et aidata neil võimalikult kiiresti oma eesti keele oskus õigusaktidega vastavusse viia. Märtsist töötab päästekeskuses projektijuht, kes tegevuskava alusel korraldab eesmärgi täitmisele kaasaaitavaid tegevusi.
Koostöös keeleinspektsiooniga selgitati välja teenistujate eesti keele oskuse tase ning koostati keelenõuetele mittevastavatele individuaalsed arenguplaanid.
Paari aasta jooksul korraldatakse neile intensiivsemalt eesti keele kursuseid, toetatakse võimaluste piires nõu ja jõuga nii nende iseseisvat keeleõpet kui ka õppima asumist Väike-Maarja Päästekooli ja Sisekaitseakadeemiasse.