/nginx/o/2008/06/14/49392t1h6c9c.jpg)
Kindlasti on ka sel kevadel paljudel gümnaasiumide ja kutsekoolide lõpetajatel, aga samuti ammu tööturul tegutsejatel ning juba varem eriala omandanutel nüüd tekkinud keerulise olukorra tõttu põhjust pead murda - mida õppida ja kuhu minna edasi õppima.
Sageli tuleb sellele mõelda seetõttu, et oma tööd tehes tunda end kompetentsena ja olla tööturul jätkuvalt nõutud.
Üheks oluliseks valikukriteeriumiks on ilmselt see, et palk valitud erialal lubaks lahedalt ära elada.
Valikud, nagu ikka, on väga individuaalsed ja sõltuvad paljudest asjaoludest, kuid tark oleks jälgida, milliste teadmiste ning oskuste järele on vajadus meie tööturul.
Kuna lähiaastateks prognoositakse tööturu madalseisu, on tähtis teada, millistes ametites kõige paremini, kiiremini tööd saada.
Väärt teadmised
Töötukassa andmete järgi on töö leidmisel eelisseisus nn valgekraed, raskem on tööd leida sinikraedel.
Uue töö saavad kiiremini juhid ja tipp- ning keskastme spetsialistid. Tunduvalt suurem konkurents ühele töökohale on oskus-, käsi- ja lihttööliste hulgas.
Kiiresti kogub populaarsust oma ettevõtte asutamine ja seeläbi endale töökoha loomine ning teistelegi pakkumine – 2010. aasta I kvartalis said ettevõtte alustamiseks toetust rohkem kui 180 töötut.
Ettevõtlikkus kui omadus on väärtus. Tegevust toetavaid isikuomadusi on vaja kujundada ja nende arengut toetada juba maast madalast. Kindlasti saab inimene oma ettevõtlikkusele ise kaasa aidata ka vanemas eas just õppimise kaudu.
Atraktiivne ja menukas on kahtlemata IT-valdkonna eriala.
Kriisist kosub kiiremini hetkel tööstussektor. Sektoraalsed muutused toimuvad siiski teenustepõhise majanduse suunas.
Eestile on majandusliku edu saavutamiseks väga oluline teenuste müük riigist välja (väike siseturg). Tulevikuski vajatakse enim tipp- ja keskastme spetsialiste.
Hinnanguliselt on isegi 2020. aastal Eestis tööhõive jätkuvalt madalamal 2008. aasta tipptasemest ning hinnas on korralikud teadmised ja oskused rohkem kui kunagi varem.
Kui vaadata tööturu vajadusi täna, siis haridustaseme järgi on meil kõige rohkem töötuid nende hulgas, kellel on kutse- või üldkeskharidus. Töötuid on palju ka keskhariduseta inimeste hulgas.
Rakenduskõrgharidus on haridus, millega töötukassa andmetel jäävad töötuks suhteliselt vähesed.
See tuleneb tõenäoliselt sellest, et rakenduskõrgharidus annab tööturul vajalikud teadmised ja praktilised oskused ning õppimise käigus käib pidev dialoog tööandjatega, et õppekavad vastaksid tööturu vajadustele.
Valmis muutusteks
Oluline edutegur eduka rakendusliku õppe tagamiseks peitub selles, et õpetavatest õppejõududest paljud töötavad samal ajal ka oma valdkonnas spetsialistidena. Eesti inimarengu aruandes (2009) rõhutatakse, et nendes riikides, kus haridussüsteemi sidusus praktikaga on suurem, on töötus noorte hulgas väiksem.
Oleme koostööd tööandjatega tähtsaks pidanud ja selles koostöös sündis näiteks uus eriala juhtimisvaldkonnas - büroojuhtimine. Mida aeg edasi, seda enam tuleb meil tööl olla “mees nagu orkester”.
Selleks, et hästi hakkama saada kogu tööga, mis büroos on oluline, tuleb omandada mitmekülgsed teadmised alates inimeste värbamisest ja lõpetades külaliste vastuvõtu organiseerimisega.
Loodame uue eriala rakendamisega olla abiks tööturul ja aidata kaasa meie töötute ridade vähenemisele.
Edukat õpingute jätkamiseks kandideerimist kõigile värsketele gümnaasiumilõpetajatele ja julgust neilegi, kes on juba varem ühe eriala omandanud ja näevad vajadust uue valimiseks!
Masu vastu saab teadmiste omandamise ja igal viisil õppimise teel.