Traumanõukogu: ärge hinnake oma ujumisoskust üle

Väikseid lapsi ei tohi rannas hetkekski tähelepanuta jätta. Pilt on illustratiivne.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Võrreldes aastatetaguse ajaga on Eestis küll uppumissurmade arv tunduvalt vähenenud, kuid ikkagi kaotab vees elu igal aastal üle 60 inimese. Tänavu on poole aastaga veeõnnetustes hukkunud juba 32 inimest. Enim upub 40–49-aastasi, ülekaalukalt mehi.
 


Lääne-Virumaa traumanõukogu teatel on peamine uppumise põhjus see, et vähese ujumisoskusega inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama, ujudes liialt sügavasse vette, kus jalad enam põhja ei ulata. Väsides tekib paanika, mis viib sihitu rabelemiseni, mis omakorda soodustab kiiret vee alla vajumist.

Traumanõukogu paneb lastevanematele südamele, et liialt tihti usaldavad nad oma noorimad pereliikmed vanemate õdede-vendade hooleks, kellel ei pruugi jätkuda piisavalt tähelepanu väikelapse eest hoolitsemiseks. Väikeste lastega juhtuvate õnnetuste peamine põhjus ongi just laste järelevalveta jätmine.

Samuti kipuvad vanemad unustama, et veesügavus või lainetus, mis täiskasvanu jaoks on väike, võib lapsele osutuda eluohtlikuks. Kindlasti tuleb lastega veega seotud ohtudest ka kodus rääkida.

Meeste peamine uppumise põhjus on alkoholi tarbimisest tekkinud joove. Ei maksa arvata, et oht uppuda ähvardab vaid suure joobe puhul – juba väike joove või pohmell mõjutab inimest piisavalt, et vees viibimine ohtlikuks muutub. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.

Suplema minekul on oluline ka tervisliku seisundi arvestamine. Kui seda ei tehta või arsti ettekirjutusi ignoreeritakse, on oht õnnetuseks suur. Ujumine on ohtlik südame-, neeru-, kopsu- ja kõrvahaigetele ning epilepsiahoogude all kannatavatele inimestele. Tihti ei arvestata ka oma vanusega – see, mis eelmisel suvel oli jõukohane, ei puugi järgmisel enam olla.

Pahatihti on uppumise põhjus ujumine selleks mitte ettenähtud kohtades. Kiputakse näiteks kiirevoolulisse jõkke või minnakse merre ujuma tugeva lainetuse ajal. Samuti võib tundmatus kohas sattuda veekeeristesse või veekasvudesse.

Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest, näiteks sildadelt ja muulidelt. Tuleb meeles pidada, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ning muid teravaid ja ohtlikke esemeid.

Ohtlik on ujuda juhuslike vee peal hoidvate esemetega, mis võivad nõrga ujumisoskusega inimesele abistamise asemel hoopis kahju teha. Auto sisekumm, õhkmadrats, täispuhutavad mänguasjad ja enda valmistatud parved on ohtlikud.

Nendega ujudes ei tajuta vee sügavust ja ümber minnes võib avastada, et jalad ei ulata põhja. Sellele järgneb aga juba paanikahoog.

Paadisõidu eeskirjade rikkumine võib viia traagiliste tagajärgedeni. Sagedasem õnnetuste põhjus on paatide ülekoormamine, paadisõit alkoholijoobes, sõiduks kõlbmatute paatide kasutamine ja kogenematus juhtimisel. Enamikus õnnetustes saaks uppumisi vältida, kui kaatri, jahi või paadiga sõites kasutaksid kõik päästevesti.

Veeohutuse teemal saab oma teadmisi täiendada Päästeameti kodulehekülgedel: www.veeohutus.ee ja www.ohutusope.ee.

Tagasi üles