/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
/nginx/o/2008/12/04/100638t1h9bf7.jpg)
1. jaanuaril 2011. aastal hakkab kehtima uus liiklusseadus, millega riik seadustab videovalve kaamerate paigaldamise sõidukite tehnoülevaatuspunktidesse.
Salvestusseadmete paigaldamiseks on ülevaatuspunktidele antud üleminekuaeg, kuid 2012. aasta 1. jaanuariks peavad need olema üleval kõigis ülevaatuspunktides.
Lisaks annab uus liiklusseadus maanteeametile võrreldes kehtiva liiklusseadusega terve rea õigusi, mis aitavad tõhustada järelevalvet sõidukite tehnoülevaatuse üle.
Alates tulevast aastast on maanteeametil õigus teostada ülevaatuspunkti üle senise lepingulise järelevalve asemel riiklikku järelevalvet.
Uue liiklusseaduse kohaselt on maanteeametil õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele ja tehnoülevaatuse läbiviimise peatamisele rakendada ka ülevaatuspunktile ettekirjutuse mittetäitmisel sunniraha.
Lisaks kavandab maanteeamet järgmisel aastal tehnoülevaatusprogrammi arendust, mille tulemusena laekuvad pidurikontrollseadmete ja heitmetestrite andmed digitaalselt otse ülevaatusprogrammi.
Sellega välditakse inimfaktori sekkumist andmete sisestamisel ning automatiseerimise tulemusel kiireneb ülevaatuse protsess ja kasvab süsteemi võltsimiskindlus.
Kaamerad ja salvestusseadmed on mõeldud kasutamiseks ainult ülevaatusprotsessi jälgimiseks ja kvaliteedi kontrolliks, et tõkestada pettusi ja muid rikkumisi.
Lisaks võimaldab kaamerapilt selgitada klientide kaebuste korral erinevaid asjaolusid ning võrrelda andmebaasi ja reaalset pilti.
Praegu jõuab informatsioon sõiduki tehnoülevaatuse kohta liiklusregistri andmebaasi reaalajas, kuid puudub videomaterjal, mida saaks andmebaasi laekunud andmetega võrrelda.
Kaamerate kasutuselevõtt annab võimaluse jälgida, kas sõiduk käis reaalselt ülevaatusel või mitte ning kes ja kuidas ülevaatust teostas.
Lisaks annab kaamera paremad võimalused jälgida metoodikat ning sellest kinni pidamist. Igasse ülevaatuspunkti tuleb panna vähemalt kaks kaamerat ning salvestusseade.
Praegu on pilootprojekti raames paigaldatud esimesed kaamerad testimise eesmärgil ühte tehnoülevaatuspunkti.
Pilootprojekt kulges edukalt ning enamus ülevaatuspunktide omanikest on kaamerate paigaldamise ja kasutamise poolt, kuna see annab ka neile paremad võimalused hinnata ja analüüsida oma asutuse tööd.
Emori uuringu järgi väitis 15 protsenti autoomanikest, et on nõus külastama ülevaatuspunkti kasvõi elukohast kaugemal, eesmärgiga ülevaatusest lihtsamalt läbi saada. Peamiseks põhjuseks, miks ülevaatust seaduslikult teha ei soovita on sõiduki halb tehniline seisukord ning rahaliste vahendite puudus sõiduki remontimiseks.
Eestis tegutseb praegu 90 ülevaatuspunkti.