Retk putukate suurde ja kirjusse maailma

Tuntud putukateadlane Jaan Luig (keskel) vaatab kogu püütud saagi üle ning ütleb, et igavaid putukaid pole olemas. Kõik isendid, olgu nad suured või väikesed väärivad avastamist. Foto: Eva Klaas

Ühel juunilõpu päeval võis Emajõe ääres näha huvitavat seltskonda, kes liikus ringi võrkudega, mida aeg-ajalt vikati kombel liigutati, ning purkidega, kuhu oli pistetud vatti. Käis putukapüük.

Riigimetsa majandamise keskus korraldas loodushuvilistele Tartumaal Emajõe-Suursoo looduskeskuses koolituse, kus sai tuntud entomoloogi Jaan Luigi vahendusel aimu putukamaailma saladustest.

“Eestis võib elada üle 20 000  liiki putukaid,” rääkis Jaan Luig sissejuhatuseks.

Aga vaid pooled neist liikidest on kinni püütud ja määratud. “Ülejäänute puhul võib siiski rääkida oletustest. Näiteks päris palju putukaliike on kindlaks tehtud nii Soomes kui Lätis, ning kuna meie olud on sarnased, leidub neid tõenäoliselt ka siin,” jutustas Luig.

Põhjus, miks tuhandeid liike, mida siin arvatakse elavat, Eestis ometi avastatud ei ole, on see, et siin tegutseb liiga vähe entomolooge. Nii paljudele väga pisikestele liikidele põhjalikult ei keskenduta.

Hea võimalus putukate maailmaga tutvust teha on loodusesse minna ning need väikesed tegelased, kellest paljud palja silmaga vaevu nähtavad, kinni püüda.

Putukapüügiks on vaja spetsiaalseid võrke ning purke, mille põhjas veidi paberit või vatti.

Püütud liblikad ja kiilid tuli panna vatiga, teised putukad paberiga purki: nii saab neid hiljem raamatute abil määrata, luubi all vaadelda, aga ka prepareerida ja säilitada.

Kahte purki on vaja seepärast, et liblikad  hõõruks end paberite vahel värvist puhtaks, mardikad või ritsikad aga jääks sakiliste koibadega vati sisse kinni. Ka võib kogu saaki ühte purki kogudes juhtuda, et õrnade tiibadega liblikad ja kiilid saavad tõsiselt kannatada.

Jõgede, sealhulgas Emajõe ääres elutseb tuhandeid liike putukaid. Paljud neist vajavad eluks veetaimi ja niiskust. Ning tänavu on tingimused Emajõe ääres kohati vägagi niisked. Looduskeskuse juurest algavat matkarada pidi eriti kaugele liikuda ei saa, sest see on suures osas vee all, ning pole võimatu, et jääbki tänavu läbimatuks.