/nginx/o/2008/12/11/103830t1ha870.jpg)
Mõedakul tulid Tapa aidsiennetus-narkonõustamiskeskuse kutsel kokku Ida-Virumaa, Järvamaa ja Tallinna narkonõustajad-aidsiennetajad ning tervise arengu instituudi spetsialistid.
Narkonõustajad tahavad ametnikke koolitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapa aidsiennetus-narkonõustamiskeskuse projektijuhi Angela Oldi sõnul on Eesti ühiskonnast 1,5 protsenti HIV-positiivseid ning 1,5 protsenti narkomaane.
“Nende inimestega ehk tagajärgedega riik tegeleb, seda nimetatakse kahjude vähendamise teenuseks, kuid kahjuks ei ole riigil eriti vahendeid ennetustööks ning peale riiklike sotsiaalreklaamide muid samme selles vallas ette ei võeta,” nentis Olt ja nimetas seda ka nõustajate kokkukutsumise peapõhjuseks.
Oldi sõnul on Eestis probleemiks piirkonniti väga erinev nõustajate tase ning on soov seda taset ühtlustada.
“Jõudsime oma töötoas ühisele mõttele teha nelja maakonna peale ühisprojekt, mille käigus saaksid spetsialistid koolitatud ning nõustajate tase ühtlustuks,” lausus Angela Olt.
Tema väitel sõltub Eestis aidsiennetuse ja narkonõustamise valdkonnas väga palju ka omavalitsuste ja ministeeriumi töötajate isiklikust suhtumisest.
“On ametnikke, kes leiavad, et narkomaane ja HIV-positiivseid tuleb igati aidata, ja on ametnikke, kelle meelest on nad selles ise süüdi,” kõneles Olt.
“Võime rohujuure tasandil mida tahes ette võtta, aga kui ei muutu kõrgema tasandi otsustajate suhtumine, ei muutu midagi. Tuleb rohkem mõelda ennetustööle ja mõttemallide muutmisele.”
Et mõttemalle muuta, plaanivad narkonõustajad-aidsiennetajad korraldada ühiselt riigiasutuste ametnikele interaktiivseid kursusi.