Tallinlased Sirje ja Vello Siider avastasid eile jalgrattapedaale vändates Lääne-Virumaad, spetsiaalses koertele mõeldud järelkärus kaasas ka neljajalgne sõber Täpi.
Koer Täpi läbib koos ratturitega pikki kilomeetreid
Pikema rattamatka ette võtnud pööravad suurt tähelepanu ka ohutusele: sõidu ajal lehvivad ees sõitval rattal varda otsa kinnitatud hästi nähtavad lipukesed, tagumisel pedaalijal on seljas oranž neoonvest. Ratturitel on kaasas telgid, magamiskotid ja muu matkaks vajalik, ööbimispaigana eelistatakse turismitalusid.
“Kiindumus ratastega matkamise vastu on suur, aga see pole päris nooruspõlvest, vaid tuli siis, kui olime juba keskealised,” rääkis Sirje Siider, kes on veendunud, et just nii näeb kõige rohkem.
Puhkuste ajal vändatakse peamiselt mööda Eestit, aga on käidud ka välismaal, näiteks on ratastega avastatud Norrat ja Itaaliat. “Sihtkohta oleme ikka bussiga sõitnud ja siis ratta selga istunud,” täpsustas Vello Siider.
Sõidutempo valitakse rahulik, päevas liigutakse 50-60 kilomeetrit, et matkamisest saaks mõnu tunda ja oleks piisavalt aega huvitavate objektidega tutvuda.
Käimasolevat retke alustati esmaspäeval Aegviidust, kuhu sõideti elektrirongiga. Eile pärastlõunaks olid matkasellid jõudnud tutvuda juba näiteks Tamsalu, Porkuni ja Väike-Maarjaga, mille lähedal Vainu tares ka ööbiti. Ning parajasti vändati edasi Rakvere poole.
“Edasi on kavas kindlasti külastada Kundat, Karepat, Loksat,” loetles naine mõningaid peatuspaiku. Tagasi Tallinnasse kavatsevad ratturid jõuda laupäeva õhtuks, nüüd ainult vändates ja muud transporti kasutamata.
Ühe suurema juba retkel kogetud elamusena tõid matkasellid välja külastuse Porkuni paemuuseumi, kus sai proovida ka, mis maitse on lubjal.
“Kellele see maitseb, on midagi organismis puudu, kui ei maitse, siis tervisega kõik korras,” jagas Sirje Siider saadud teadmist.
Sirje ja Vello Siider arvasid, et nii pikka matka nad sellel suvel rohkem ette ei võta, küll aga teevad ratastel väiksemaid väljasõite.