Juunikuus võttis peaminister Andrus Ansip Brüsselis oma kolleegidelt vastu õnnitlusi ja tunnustussõnu Eesti peatse ühinemise puhul euroalaga. Formaalselt näitasid Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead äsja toimunud tippkohtumisel Eestile rohelist teed ühisrahale üleminekuks uue aasta saabudes.
Mõned korkisid šampanjapudeleid lahti juba maikuus, kui avaldati Euroopa Komisjoni positiivne aruanne Eesti eurovalmiduse kohta.
Kuid veelgi põhjendatum oleks klaase kokku lüüa 13. juulil, kui Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitavad ametlikult Eesti euroalaga ühinemise kuupäeva ning määravad kroonide eurodeks vahetamise kursi.
Kuigi lõplik otsus on seega veel tulemata, pole Eesti teel eurotsooni enam mingeid takistusi näha. Nüüd pole kahtlust, et alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis ametlikuks rahaks euro – vääring, mida kasutavad Euroopas sajad miljonid inimesed. Samamoodi on kindel, et meie senine valuuta, kroon, vahetatakse eurode vastu kursiga 1 euro = 15,6466 krooni.
Mugav üleminek
Valitsus ja Eesti Pank on teinud pikka aega ettevalmistusi, et üleminek eurole oleks elanikkonnale võimalikult mugav ja lihtne. Keerulist pole rahavahetusprotsessis midagi.
Oluline on teada, et 1. jaanuaril (nimetagem seda €-päevaks) vahetatakse kõik teie kroonid pangakontodel ja hoiustel automaatselt eespool mainitud kursiga ja teenustasuta ümber eurodeks.
Lihtne järeldus sellest teadmisest on, et hoidke võimalikult palju oma raha pangas.
Meie rahakott pole siiski mitte kunagi päris tühi. Ka sellele on mõeldud – alates €-päevast kehtib kahenädalane paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed maksevahendid.
Praktikas tähendab see, et kauplustes saab maksta nii kroonides kui eurodes. Vahetusraha antakse aga üldjuhul tagasi eurodes.
Muret pole vaja tunda ka nende kroonide pärast, mis mingil põhjusel kätte jäävad. Nimelt on pankadel kohustus vahetada üks kuu enne ja kuus kuud pärast €-päeva (kuni 30. juunini 2011) kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta kõikides sularaha teenust osutavates pangakontorites.
Tegelikult on pangad lubanud seda teha veelgi kauem – osas kontorites kuni järgmise aasta lõpuni. Kuid mis veelgi olulisem – Eesti Pank vahetab kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult.
Paljudel on kogunenud koju krooni sente-münte, mille vahetamiseks on võimalus loodud. 2010. aasta oktoobris algab pankades müntide kogumise kampaania, mille raames saab mündid tasuta kontole kanda või paberrahaks vahetada.
Pangaautomaadid varustatakse eurodega arvestusega, et hiljemalt 48 tundi pärast uue aasta saabumist väljastavad kõik juba uut vääringut. Suur osa automaate hakkab juba vahetult peale euro tulekut uut vääringut väljastama.
Aeg harjumiseks
Uue raha ning selle väärtusega harjumine võtab kõigest olenemata aega. Et ostjad saaksid harjuda eurohindadega ning kohaneda erinevate hinnanumbritega, tuleb kohustuslikus korras pika aja jooksul näidata kõiki hindu kahes vääringus: kroonides ja eurodes.
See periood kestab aasta – kuus kuud enne ja kuus kuud pärast €-päeva. Teiste sõnadega on kauplejad alates käesoleva aasta 1. juulist kuni 30. juunini 2011 kohustatud avaldama tarbijale pakutava kauba või teenuse hinna nii kroonides kui eurodes.
Kahes vääringus peab hinda näitama müügikohas kas trükituna või käsitsi vormistatud hinnasiltidel või hinnakirjades.
Nõue kehtib ka e-kaubanduse korras kauba või teenuse pakkumisel. Kui hindu pole mingil põhjusel võimalik samal ajal kahes vääringus kuvada, võib need avaldada eraldi hinnakirjas või lisada veebilehele hinnakalkulaatori.
Kahes vääringus ei pea hind olema trükitud piletitele, telefoni kõnekaartidele ega kinkekaartidele. Piletite müügikohas tuleb aga avaldada piletite müügihinnad nii kroonides kui eurodes.
Kahes vääringus avaldamise kohustuse kõiki aspekte siinkohal käsitleda ei jõua. Juhendi selle kohta leiate tarbijakaitse kodulehelt ettevõtjate rubriigist aadressil www.tka.riik.ee.
Aus hinnakujundus
Uuringud näitavad, et kõige rohkem kardetakse eurole üleminekul hindade tõusu. Ometi ei saa euro, millesse kroonid kindla kursiga konverteeritakse, iseenesest mingit hinnatõusu põhjustada. See on puhas matemaatiline tehe. Hinna määrab kaupmees!
Elanike ootus, et nad eurole üleminekul hinnatõusu ei näe, seabki vastutuse eelkõige kaupmeestele. Oma ausust ja heasoovlikkust tarbija suhtes on neil ka võimalik avalikult demonstreerida.
Nimelt on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel ettevalmistamisel ausa hinnakujundamise lepe. Leppega liitunud ettevõtjad annavad nõusoleku, et seoses eurole üleminekuga järgivad nad head tava ja hindu põhjendamatult ei tõsta.
Leppega liitujad saavad õiguse kasutada vastava logoga kleebist. Leppest kinnipidamist jälgivad tarbijakaitseamet ja ka ettevõtjate erialaliidud.
Liitumine ausa hinnakujundamise leppega on vabatahtlik. Kuigi leppega liitumine saab võimalikuks alles augustis, on juba praegu paljud ettevõtjad andnud teada oma soovist sellega ühineda. Mis on ka mõistetav – on see ju signaal tarbijale ausast ja vastutustundlikust käitumisest oma klientide suhtes. Ilmselt ei leidu kaupmeest, kes oma kliendile sellist signaali anda ei tahaks.
Kogu informatsioon eurole ülemineku kohta on kättesaadav euroveebis aadressil euro.eesti.ee ja tasuta euroinfotelefonil 800 3330.