Siret Kotka: Lääne-Viru maavanem vallandas ametniku tõe rääkimise eest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siret Kotka.
Siret Kotka. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Veidi rohkem kui nädal aega tagasi allkirjastasid siseminister ja Narva linnapea Tarmo Tammiste halduslepingu lisa, millega linn sai riigilt õiguse piiriületuse eest tasu võtta.

Tasudest rahastatakse piiriületuse eelteenuseid nagu sõidukite ooteala, virtuaalse järjekorra ülevalpidamist ja korraldamist. Kõik sai justkui võluväel äkitselt korda, hoolimata õiguskantsleri kuudepikkusest “ristisõjast” piiriületustasude vastu.

Selle valguses tundub Lääne-Viru maavanema jaanipäevaeelne otsus vabastada ametist maavalitsuse nõunik, kes julges antud küsimuses oma arvamust avaldada, veelgi jaburam.

Teatavasti avaldas Lääne-Viru maavanema nõuandja Urho Rättel Eesti Päevalehes arvamusartikli, milles laitis õiguskantsleri tegevust.

Rättel kritiseeris õiguskantsler Indrek Tederi sõdimist Narva piiripunktis eelisjärjekorras viibivatelt autodelt tasu võtmise vastu. Probleem, millest maavanema nõunik rääkis, on tõsine ja puudutab Virumaad tervikuna. Vene turistid pääsevad raskustega või ei pääsegi Eestisse.

Virumaa ettevõtted kaotavad raha, inimesed töö – tekivad uued sotsiaalsed probleemid. Kahetsusväärne, et Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum sellest aru ei saa või ei taha aru saada, seades parteipoliitilised huvid virulaste omadest kõrgemale.

Veel samal päeval olevat õiguskantsler helistanud maavanemale ning pärinud juhtunu kohta aru, mille peale Lääne-Viru maavanem otsustas ametniku ametist päevapealt lahti lasta.

Reformierakond = Eesti riik?

“Reformierakond on Eesti riik ja Eesti riik on reformierakond,” on tees, mis kumab läbi oravapartei poliitikute hiljutistest sõnavõttudest.

Millegipärast on just viimasel ajal niivõrd palju kuulda, kuidas  reformierakondlastest riigi ja kohaliku tasandi poliitikud süüdistavad Eesti riigi vastases tegevuses ja meelsuses kõiki, kes julgevad reformierakonda kritiseerida.

Mäletame, kuidas reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ajas teisi Eesti vabariigi kodanikke Eestist minema, kui neile ei meeldi Eesti riigi ehk reformierakonna poliitika. Kas niimoodi käitub demokraatlikku riiki esindav minister?

Mind ei šokeerinud Einar Vallbaumi reaktsioon maavalitsuse nõuniku tõde paljastavale arvamusloole. Lääne-Viru maavanema süüdistus oma alluvale kõlas: riigireetur. Nõunik julges nimelt avaldada alternatiivse seisukoha õiguskantsleri tegevusele. Pole vist mõtet siinkohal küsida, kuhu jääb siis ühe demokraatliku riigikorra lahutamatu osa – sõnavabadus?

Tundub, et Lääne-Viru maavanem on selle sõna tähenduse juba ammu unustanud. See ei ole tema erakonnas lubatud, mida väljendas ülihästi ka viimatitoimunud poliitteater Ühtne Eesti.

Sõnavabaduse piiramine


Teatavasti ei ole sõnavabadus pelgalt põhiseaduslik õigus, vaid see on tihtipeale ka kodanikujulguse ja -algatusega seotud käitumine, mida demokraatlik riik peaks kindlasti ainult soosima, mitte alla suruma.

Nõustun siinkohal Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktori Rainer Katteli seisukohaga, et ühes demokraatlikus riigis on ametnikul vähemalt potentsiaalselt konflikte sisaldav positsioon, kus ta peab täitma seadusi ja ettekirjutusi, kuid mis on oluline: samal ajal peab ta olema ka kriitiliselt mõtlev riigiteenistuja.

Niiviisi käitudes ei teegi Lääne-Viru maavanem enam saladust sellest, et ta unistab Pätsu-aegsest vaikivast ajastust. Oli see meie esimene president, kes omal ajal isegi riigikogu laiali saatis, kuna too ei mõelnud päris nii, nagu oleks pidanud.

Samas, ega siis orav (Vallbaum) saa lasta teisele (küll veel kapis olevale) oravale (õiguskantsler) liiga teha. Antud kontekstis oli tõde see, mis liiga tegi. Pealegi, õiguskantsler Indrek Tederil on ju suured teened reformierakonna ees, sest just tänu tema osavale ja kavalale advokaaditööle istub Siim Kallas Brüsselis hea elu peal ja mitte Tartu vanglas kord kaduma läinud 10 miljoni dollari pärast.

Tuletan siinkohal maavanemale meelde, et kodanik jääb kodanikuks ka riigi või kohaliku omavalitsuse ametis. Ka kõik õigused ja kohustused jäävad alles.

Nende hulgas ka üks inimõigustest, milleks on sõnavabadus ja vabadus omada oma arvamust. Reformierakonnas on opositsiooniline mõtlemine keelatud, aga lootus sureb viimasena.

Kui sõnavabadust ei oleks, ei oleks ka demokraatlikku Eesti vabariiki, millesse ma siiralt usun.

Tagasi üles