/nginx/o/2010/07/08/399213t1hff20.jpg)
Juuli algus tõi Eesti kaitseväe väeosadesse ligi 1400 uut ajateenijat, kellest enam kui 500 omandavad riigikaitse põhialuseid ja -oskusi Kirde kaitseringkonnas.
Ajateenistus õpetab kodanikuks olemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirde kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Martin Heremi tõdemusel on ajateenistus palju rohkem kui ühekordne meeskodaniku kohustuse täitmine: “See on ettevalmistus kodanikuks olemisele, mis kestab palju kauem kui üksteist kuud. Iga ajateenija, kes maikuus reservi läheb, tõhustab Eesti riigikaitset ja ühtlasi suurendab riigi julgeolekut.”
Uusi ajateenijaid võeti Tapa sõjaväelinnakus vastu esmaspäevast kolmapäevani. Üle Eesti tulnud noormehed jätsid kaitseväes mittevajalikud isiklikud asjad esimese linnaloani kaadrikaitseväelaste kätte hoiule, said tagalaladudest varustuse ja riided ning üheteistkümne kuu pikkune ajateenistus algas.
Distsipliini drillimine
Kuigi ajateenijate enda sõnul pole neil veel tervikpilt kaitseväe elukorraldusest tekkinud, on esimesed erinevused tsiviilelust juba välja tulnud.
“Kaitseväes peab nii kiiresti asju tegema, ka minutiline hiljaksjäämine on lubamatu. Voodite tegemine, riiete selgapanek, söömine – kõik käib siin aja peale. Aga ajapikku ilmselt harjub ära,” rääkis pioneeripataljoni vastne ajateenija Alar Petrovits ja lisas, et kahtlemata on kord vajalik ka tavaelus.
“Kindlasti saab siin omandada distsipliini ja kunsti teiste inimestega hakkama saada,” lisas ta.
Tulevased õhutõrjeväelased Tanel Laud ja Heivo Saul ootavad põnevusega väljaõppe algust: “Praegu on meil sisseelamisaeg, õpime vooditegemist, rivisammu ja siin kehtivaid reegleid.”
“Suurem erinevus tsiviilelust on see, et siin pole vaja mõelda – aga eks see on esialgu, kuni me alles õpime siinset elukorraldust tundma, hea,” arvasid õhutõrjepataljoni ajateenijad.
Kõik nagu üks mees
Alar Petrovits hakkas ajateenistuseks valmistuma juba mõni päev enne Tapale tulekut: ajas enda sõnul juuksed suure kisaga peast maha.
Tema võitluskaaslane kaitseliitlane German Leiman teadis, et sellel traditsioonil on mitu põhjust, peamine aga ühtmoodi väljanägemine.
“Eks see “olema nagu üks mees” on üks raskemaid väljakutseid – nii rivis marssimisel kui ka muude ülesannete täitmisel peame üksteisega samas taktis olema,” hindas ta.
Juulis teenima tulnud noormeestel on võimalus tulevikus saada kas jaoülemaks või autojuhiks. Just teise ameti valisid endale suurtükiväelased Ragna Tambla ja Marti Väljaots.
“Ilmselt on hetkel vara öelda, mis saab siin kõige raskem olema, aga sõbrad rääkisid, et peab kindlasti ära käima. Ja autojuhiloa saamine on üks väga hea pluss,” rääkisid teisipäeval ajateenijateks saanud noored mehed.
Sellel nädalal kaitseväevormi selga pannud noormeeste ajateenistus kestab üksteist kuud.
Esimest korda antakse neile linnaluba alles üheteistkümne nädala pärast - pärast noorteaja lõppu ning Eesti riigile truuduse vandumist. Vanemad ning tuttavad aga võivad Tapal teenivaid poisse külastada juba järgmisel nädalavahetusel.
Ajateenijad
Juuli alguses asus teenistusse 1400 noormeest, Kirde kaitseringkonnas hakkab neist aega teenima 565:
• 165 pioneeripataljonis,
• 155 suurtükiväepataljonis,
• 135 Viru jalaväepataljonis,
• 110 õhutõrjepataljonis.