Lääne-Virus elutsevad haruldased vaenukäod

Mustoja mees nägi eksootilise välimusega vaenukägu oma talu juures. Foto: Erakogu

Viimasel ajal on inimesed Vihula vallas Mustojal, Vainupeal ja Eismal näinud vaenukägusid, kes on Eestis harvad külalised ning keda pesitseb siin hinnanguliselt vaid 5-10 paari.

Mustojal elav inimene on kahel viimasel suvel näinud oma kodu juures vaenukägusid, keda ka toonetuttideks kutsutakse; tänavu juuni lõpus õnnestus tal nad ka fotoaparaadiga jäädvustada.

“Vaenukäod pesitsesid Mustojal ka eelmisel aastal, siis oli kaks poega, nüüd üks,” kõneles Mustoja elanik.

Pesa asukohta mees küll täpselt ei tea, kuid tänavu nägi ta jaanipäeva paiku paaril päeval oma koduõuel, kuidas vaenukäopoeg vanalindude õpetusel lendamist harjutas.
“Selleks aastaks on nad siit juba lahkunud,” lisas mees, kelle sõnul õnnestus tema abikaasal mõni aeg tagasi näha toonetutti ka Eismal.

Üle kolmekümne aasta

Loodusmees Peeter Hussar nägi samuti vaenukägu – eksootilise välimusega lindu, kelle tunneb ilmeksimatult ära juba ainuüksi iseloomuliku tutikese järgi pealael – paar nädalat tagasi Eismal.

“Sõitsin autoga, lind hüppas tee servast asfaldi peale ning tõusis lendu. Vahemaa võis olla umbes kümme meetrit. See oli küll vaid üks hetk, aga suur elamus ikkagi,” kirjeldas Hussar, kes teadis, et toonetutte on nähtud ka Vainupeal.

Eismal registreeriti vaenukägude pesitsemisjuhtum kolm suve tagasi. Siis oli tegemist erakordse sündmusega, sest enne seda oli viimane vaenukäo pesa leitud 1978. aastal.

Hussari sõnul on vaenukägu Eestis kindlasti haruldane: “Viimati nägin ma seda lindu enam kui kolmkümmend aastat tagasi Kunda lähedal Lammasmäel.”

Hussar hindas, et praeguste soojade ilmadega vaenukäod veel Eestist lahkunud ei ole, tavaliselt teevad nad seda suve lõpus.

Oodatakse teateid

“Aga see võib küll olla, et nad on teise kohta lennanud,” arvas ta Mustojal koduõues askeldanud lindudest.
Ornitoloog Riho Kinks ütles, et Eestis võib hinnanguliselt pesitseda 5-10 vaenukäopaari, hulkuvaid või üksikuid linde kohtab siin märksa sagedamini.

Kui vahepeal möödus pea kolmkümmend aastat, ilma et oleks vaenukäo pesa leitud, siis viimastel aastatel on mõned pesitsusjuhtumid registreeritud.

“Mustojal eelmisel aastal vaenukäod pesitsesid, sellel aastal pole me sealt teateid saanud,” ütles Kinks.
Ornitoloogi järgi on viimasel ajal Lääne-Virumaal vaenukägusid kohatud  üllatavalt paljudes paikades, näiteks Palmses, Mahus ja Eismal.

“Eesti on kõige põhjapoolsem koht, kust vaenukägusid leida võib, siit kaugemale nad enam ei lähe,” rääkis ta.

Ornitoloog palus, et kui keegi vaenukägu kohtab, annaks sellest teada meilitsi [e-mail], saadud andmed on suureks abiks uurimaks väga haruldase linnu tegutsemist ja levikut Eestis.

Vaenukägu

• Vaenukägu iseloomustavad silmatorkavad mustvalged vöödid tiibadel,  tema pealael on tutike, mis näeb välja nagu sulgedest lehvik.
• Sama iseloomulik kui peatutt on ka vaenukäo hääl: kaugele kostev up-up-up.
• Lennu ajal on võimalik vaenukägu ära tunda ka omapärase korrapäratu lennu poolest, mida iseloomustavad aeglased katkendlikud tiivalöögid.
• Eestis on vaenukägu väga harv ja üsna ebapüsiv pesitseja ning enamasti kohatakse hulkuvaid või üksikuid linde.
• Euroopas on soojalembene lind kõige arvukam Hispaanias, seal pesitseb üle poole Euroopa ligikaudu miljonist paarist.
• Vaenukägu on rändlind, tema talvituskohad on Aafrikas ja Kagu-Aasias.