Ohutud rattasõitjad startisid Virumaalt

Väike-Maarjas haarati ka labaidas ning tehti pisut heakorratöid.

FOTO: Teet Suur

Rattaretkele “Tahan sõita ohutult” startis reedel Tamsalu postkontori kõrvalt pargist ligi 70 ratturit.


Eesti Posti, Eesti politsei, Eesti piirivalve, Falck Autoabi, Coca-Cola HBC Eesti ja Regio juba kümneaastase ajalooga rattaretke stardis Tamsalus oli ligi 70 ohutu jalgrattasõidu sõpra. Kahe päevaga on plaanis sõita 190 km ja jõuda Tartu maakonda Lähtesse.

Maire Lodi Eesti Postist tuletas startijaile meelde, et kuigi ilm on ilus, ei tohi sõita paljalt, vaid kanda tuleb ikkagi signaalvärvi, oranži särki - näidatakse ju teistele, et ollakse ohutud liiklejad. Kokkutulnuile, kes täitnud nii rattarehvid õhuga kui joogipudelid veega, meenutati ohutuks kulgemiseks veel kolonnissõidu reegleid.
 

Nael kummi ja ilusat ilma

Retkele minejaid tervitasid ja soovisid naela kummi Tamsalu vallavanem ning ürituse korraldanud ettevõtete esindajad. Tänati ka Tamsalu sporditegelast Velve Põldoja, kellel oma osa selles, et Tamsalu oli seekordse retke stardipaik. Plaanitust pisut hiljem asutigi teele.

Tamsalu valla piiril oli sõitjaid tervitama tulnud naabervalla Väike-Maarja juht Urmas Tamm väikese rühma ratturitega. Edasi liiguti ühiselt ja enne kella 11 oldi juba Väike-Maarja keskväljakul, kus tehti esimene peatus.

Seal võtsid rattaretkelised osa sotsiaalprojektist, mis oli neile kiirelt organiseeritud. Nimelt läksid mehed valla jäätmejaama mööblikonteinerit täitma ja naised Ravi tänava serva rohust puhastama.

Eesti Posti Rakvere kandekeskuse juhataja Imbi Toots, kes on seitse aastat kuulunud rattaretke korraldajate sekka ja saatis rattureid autoga, rääkis, et niisuguseid sotsiaalprojekte on nad varemgi ette võtnud. Näiteks Läänemaal ladusid retkelised vaid paari tunniga riita maakooli küttepuud.

Merike Jaamuli sõnul, kes Ravi tänaval prahti kokku pühkis, on tunne võimas.

“Rattaretk annab seda, et inimene hakkab ise mõtlema, ja samas on ettevõtete koostöö väga tore asi ja tekitab meeskonnatunde,” ütles kolmandat aastat retkel osalenud Merike Jaamul. “Ma ei olnud veel kunagi Väike-Maarjas käinud, nii on see hea võimalus külastada erinevaid paiku Eestis,” lisas ta.

Ero Hiiesalu Eesti Posti spordiklubist oli lootnud, et rahvast osaleb veidi rohkem, aga arvas, et ühe päeva sõitjaid tuleb kindlasti juurde. Põhjuseks, et retkelisi oli oodatust vähem, pidas Hiiesalu asjaolu, et ise pidi kandma osalemiskulud. Hiiesalu sõnul on ohutuse propageerimine tähtis, kuid samas sõltub kõik inimese soovist mõelda ohutusele või sellele mitte tähelepanu pöörata.

Regio ASi esindaja Erki Kokkota, kes on osalenud retkel seitsmel korral, peab ettevõtmist ilmselgelt kasulikuks. Näiteks väiksemates asulates astuvad paljud inimesed retkelistele ligi, eriti tõmbab neid tehnilise abi auto, mille meeskond teeb kindlaks jalgrataste korrasoleku.

“Usun, et järjest rohkem hakatakse kandma kiivrit,” oli Kokkota jalgratturite teadlikkuse kasvu suhtes optimistlik.
Erki Kokkota poeg Siim on kümneaastane nagu rattaretkki ja osalenud sellel neli viimast aastat.
 

Virumaalt edasi lõuna poole

Väike-Maarjast sõideti edasi Triigi kaudu Simunasse, sealt Emumäe kaudu Vägevale, jõudes nii juba Jõgevamaale.
Ohutu rattasõidu sõnumi kandjail oli plaan lõpetada esimene päev laagris Kuremaal.

Peatuspaikades jagatakse kohalikele helkureid ja liiklusohutusteavet.

Tagasi üles