Kassipoeg pääses tänu võhivõõrastele eluga

Pildil olev kassipoeg pole looga seotud. Foto: Internet

Rakveres kasvab üks pisike Pärsia kassi poeg, kes on võib-olla elus tänu juhuslike inimeste pühendumusele ja heasoovlikkusele.

“Sõitsime pühapäeva õhtul sõbrannaga Sõmerule, kust saime talle armsa kahekuuse Pärsia kassi poja. Kuna pidime kassi transportima vaid mõned kilomeetrid, ei pidanud me vajalikuks kaasa võtta midagi peale teki, milles kiisut süles hoida,” rääkis abistajatele südamest tänulik Kristel.

Olles kassi kätte saanud, avastasid neiud, et oleks tarvis enne poodide sulgemist sisseoste teha. Aja kokkuhoiu mõttes otsustasid nad kassipoja seniks autosse jätta. Auto tundus turvaline, seda enam, et eelnevalt kontrollisid neiud, et kiisupoeg sealt välja ei pääse, pealegi jäi kiisu rahulikult teki sisse magama.

Poeskäik võttis viis minutit. Kui neiud tagasi jõudsid, nägid nad läbi autoakna vaid kassi saba, kass ise volksas juhiistmelt pedaalide suunas. “Õnn, et me nägime, kuhu kass läks, muidu poleks osanud ilmselt otsidagi,” ütles Kristel.

“Esimese reaktsioonina avasin kapoti, kartes, et kass võib kuskilt sinna pääseda. Me küll nägime, kuhu kass kadus, kuid ei saanud aru, kuidas see võimalik oli. Pedaalide juurest viis auto keskkonsoolini imepisikene auguke, kuhu meie vaevu sõrmi saime pista. Kassi polnud näha, ent tema pehmet karvkatet oli tunda,” kirjeldas Kristel sündmuste edasist käiku.

Jõudmata lahendusi mõelda, tormas ta esimese ettejuhtuva ­auto juurde, milleks osutus valge kaubik, mis just parklasse saabus, ning palus abi. Kaks blondiini ja avatud autokapott jätsid Kristeli sõnul esialgu ilmselt vale mulje, kuid mure oli tõsine.

“Seletasin appi tulnud mehele ja tema naisele olukorda ning mees asus kohe tegutsema. Kassist kinni haarata ei saanud. Polnud muud varianti kui hakata armatuurlauda lahti võtma. Paraku polnud ei minu ega ka abistajate autos vajalikke tööriistu, kuid lahke meesterahvas ei pidanud paljuks sõita oma koju, et sealt vajalikud tööriistad tuua,” jutustas neiu.

Varsti oli mees tagasi ning päästetööd jätkusid. Kruviti armatuurlaua juhipoolne osa lahti ning oldi optimistlikult valmis selleks, et kohe hüppab kiisu sealt välja. Ometi nii ei läinud, kassi oli küll juba ilusti näha, kuid endiselt ei saanud temast kuidagi kinni hakata.

“Vabatahtlikult kass samuti tulla ei tahtnud. Nii mees kui naine jäid rahulikuks, ei hoolinud võõraste pärast raisatud ajast ega sellest, et määrivad oma riided, vaid jätkasid kassi päästmist,” kõneles Kristel.

Tema sõnul oli kohe näha, et tegu on loomaarmastajatega. Möödus tund, kuni väike kiisupreili lõpuks elusalt ja tervelt kätte saadi.

Muidugi panid head abistajad ka auto armatuurlaua paika. “Sellises olukorras ei osanud me muud kui abistajaid igati tänada ja kiita. Kui kodu poole hakkasime sõitma, mõtlesime sõbrannaga, kui uskumatu see kõik oli. Me oleme väga tänulikud, et on veel selliseid inimesi, kes ei pööra abivajatele selga. Just nemad on Eestimaa uhkuseks,” lisas Kristel lõpetuseks.