Lääne-Virumaa kuumarekordid on ohus

Suvi.

FOTO: Tairo Lutter

Päike pole ammu nii eredalt paistnud ja vihmaga harjunud eestlased ei oska esimese hooga sellise päiksekogusega kuidagi toime tulla. Ohus on ka Lääne-Virumaa kuumarekordid.


Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) mõõdab regulaarselt ilmanäite, et klimaatilistest protsessidest oleks võimalikult täpne ülevaade. EMHI peaspetsialist Külli Loodla rääkis, et selline ilmavaatlus on väga oluline ka prognoosimise seisukohalt.

“Saadame oma andmed rahvusvahelisse võrku, kus neid kasutatakse mudelarvutustes,” lausus Loodla. EMHI antavad andmed on võimalikult täpsed ja neile on kehtestatud rahvusvahelised standardid.

Kunda meteoroloogia- ja hüdroloogiajaamas mõõdeti senine kuumarekord 2006. aasta juulis, kui termomeeter näitas 33,4 soojakraadi. Eile jõuti sellele juba päris lähedale, kella 17 seisuga oli fikseeritud 32,5 kraadi õhusooja.

Väike-Maarja meteoroloogiajaamas registreeriti juulikuu läbi aegade kõrgeim temperatuur 1994. aasta 30. juulil ja selleks oli 33,7 kraadi.

Absoluutne kõrgeim temperatuur läbi aegade mõõdeti Väike-Maarjas aga 1992. aasta 11. augustil - +34,5 kraadi. Väike-Maarjas oli eile kogu päeva paari kraadi võrra jahedam kui Kundas.

Temperatuuri mõõtmiseks ja andmete kogumiseks on üle Eesti väljas kahe meetri kõrgusel asuvad andurid. “Need on spetsiaalsetes vaatlushoonetes, kust käib õhk läbi ning mis on valget värvi, et need kiirgust ei võtaks ja sellega temperatuuri ei mõjutaks,” rääkis Külli Loodla kasutusel vahenditest.

Koju paigutatud termomeetri näitu aga ei tasu alati täielikult usaldada, sest on palju tegureid, mis võivad mõõtmistulemust mõjutada.

“Tuleb vaadata, milline on päikese ja õhu juurdepääs. Lisaks võivad näitu mõjutada ka läheduses asuvad hooned ja puud, mis õhkuvad soojust. Sellepärast on meie mõõtmised palju täpsemad, et oleme kõiki neid tegureid arvesse võtnud ja paigutanud oma mõõtmisandurid sobivaimasse kohta lageda peal,” rääkis EMHI peaspetsialist.

 

Tagasi üles