Monika Sooneste: Lääne-Virumaa turism ja vähekasutatud infoportaal

Monika Sooneste.

FOTO: Erakogu

Mind ajendas kirjutama 1. juulil Virumaa Teatajas ilmunud Urmas Tamme arvamuslugu “Mis teistele hea võimalus, see maavalitsuse jaoks taak”.


Paljude turismi edendamisele pühendunud inimeste suhtes on ülekohtune väita, et Lääne-Virumaal loodetakse vaid siia eksiva turisti peale. Praeguse maavanema Einar Vallbaumi eestvedamisel on turismi arendamiseks koostööd tegema toodud sihtasutused, Rakvere linn, maavalitsus ja turismiettevõtjad.


Lääne-Viru maakond, eriti Lahemaa, on nii turistidele kui neid Eestisse meelitavatele ettevõtetele-organisatsioonidele üks lemmikpaikadest Tallinna järel. See on fakt.

Näiteks võin tuua ajakirjanike ja reisikorraldajate rühmad alates venelastest, lõpetades jaapanlastega, kes on piirkonda külastanud ja nii eelmistel kui käesoleval aastalgi turismiettevõtete pakutavaid teenuseid kasutanud.

Kuu eest külastas Lahemaad ka Portugali TV grupp ja itaallased. Need sõnumikandjad on piirkonda jõudnud tänu koostööle EASi, SA Põhja-Eesti Turism ja loomulikult kohalike ettevõtjatega.

Vene turistide siia suunamisel on Peterburis suure töö ära teinud Urho Rättel, samuti on meie turismiettevõtjad käinud suhteid loomas Pihkvas. Koostööd tehakse sealse reisibürooga ning ka Pihkvas asuv Eesti konsulaat on turistide toomisele Lääne-Virumaale kaasa aidanud.
Kuidas turist infoni jõuab?

Individuaalturistid, kes siiakanti satuvad, käivad tihtilugu ringi reisiraamatu või internetist saadud info abil, hea õnne korral on nad lugenud meid külastanud ajakirjanike artikleid või uurinud reisibüroode soovitusi.

Internetiinfo on pidevalt uuenev ja mugavam kasutada, kuid paljud võtavad reisides siiski raamatu lisaks. Ei ole ju teada, kas internet ikka tõesti igal pool kättesaadav on. Ja kas turistil on üldse mõistlik puhkusele sõites oma sülearvutit kaasa tarida?

Seega, kui turist on juba otsustanud Eestisse tulla, lähevad kaubaks nii paberil trükitu kui ka netist loetu.

Kirjanduse hankimiseks külastab inimene raamatupoodi, internetis proovib tõenäoliselt sõna “Eesti” võlujõudu keeles, mida ta kõige paremini valdab. Kirjutage google.com otsingusse ”Estonia” ja vaadake, mis juhtub.

Kolmandana tuleb ette visitestonia.com (meie riiklik turismiportaal) ja viiendana Lonely Planeti lehekülg ehk tuntuima reisiraamatu e-versioon.

Seega pole mõtet rääkida portaalist, mille nime oskaks kirjutada vaid soomlane, kui kõige tähtsamast turistide piirkonda meelitajast.

Turismiturundus on väga pikk ja põhjalik töö kaugema eesmärgi nimel, milleni ei mina ega keegi teine ei pruugi üleüldse jõudagi. Siiski on lootust, et kui ühe sihtrühmaga järjekindlalt tööd teha, siis 5-10 aasta pärast on ka tulemused näha. Seda muidugi eeldusel, et pakutavad teenused on inimestele meeltmööda, kvaliteet ootuspärane ja hinnatase sobilik.

Tundmatu portaal

Kui portaal virumaa.info valmis oli ja omale maavalitsuse serveris elukoha leidis, ei teadnud ei mina ega suurem osa turismiettevõtjaist sellest midagi. Kindlasti on praeguseni palju neid, kes infoportaalist kuulnud pole.

Vaatasime tänavukevadisel turismiseminaril koos maavanema palvel kokku tulnud umbkaudu 30 turismiettevõtjaga seda portaali ja arutlesime selle vajalikkuse üle.

Jõudsime ühisele seisukohale, et kui see juba valmis tehtud on ja selle alla suur summa raha pandud, siis võiks sellele ikka elu sisse puhuda.

Olgu siinkohal öeldud, et eelmise aasta oktoobris hakkasime suure õhinaga tõesti soomekeelset versiooni tegema. Kutsuva-tutvustava jutukese kirjutas valmis soomlane, kes meie kanti hästi tunneb, päise infopuu sai kenasti läbi mõeldud ja soomekeelseks muudetud, aga siis tekkis pea ületamatu takistus.

Nimelt, sel kujul, nagu meie soovisime infot turistidele esitada – lihtsalt ja atraktiiv­selt –, ei õnnestunud seda portaali raames teha, sest ostetud versiooni oleks pidanud liiga palju muutma ja seda juba lisaraha eest.

Vaja on turundust

Kindlasti saab turundustoetuse abil portaali siiski enam-vähem turistisõbralikuks muuta soome, vene, saksa, inglise, ja miks mitte ka rootsi keeles, kuid seda on vaja järjepidevalt ajakohastada, ja mis kõige tähtsam – turustada. Siia ongi koer maetud!

Turundust ega arendajat koos töötasuga algses projektis planeeritud ei olnud, aga iseenesest ei juhtu midagi.

Küsimus pole maavanemates, vaid selles, kuidas tagantjärele – või kas üldse – teha olemasolevast portaalist tõeliselt hea väljundkanal turismiettevõtjatele ning infohankimise koht külalistele, ja seda olukorras, kus portaali arendamisele ja turustamisele pole raha ette nähtud.

Siinkohal oleks tõeliselt tore, kui leiduks tõsiseltvõetavaid kaasamõtlejaid mitte ainult maavanemate, vaid ka teiste võimalike huviliste näol – nende hulgas, kes tunnevad, et portaali olemasolu nende teenuseid paremini müüa aitab. Mõelgem kõik koos, kuidas targalt tegutseda, et võimalikult väikse eelarve raames saavutada hea tulemus.

Minu ettepanek on kõigepealt ka kohalike omavalitsuste tasandil kokku leppida, kas me seda väljundkanalit vajame, kas lisaks eesti keelele ka võõrkeeltes, millist infot me kuvama hakkame ja kui suuri kulutusi see nõuab.

Ettevõtjate ja organisatsioonidega koostöös saame tasapisi alustada turustamisega Eesti-siseselt ja samm-sammult liikuda väljapoole, portaali vastastikku kodulehtedel linkides, st kasutades näiteks majutusettevõtte kodulehel mitmekeelset linki “vaata maakonna üldinfot www.virumaa.info”.

Ja siis saame julgemalt oma portaali ka visitestonia.com ja Lonely Planeti kaudu turustada. Nii käivad need asjad, kallid sõbrad!

Lõpetuseks tsiteerin hääd Vene suuna asjatundjat Urho Rättelit, kes on öelnud, et enamiku portaalide viga ongi selles, et alguses loob keegi portaali enda äranägemise järgi, lähtudes sellest, mis on talle mugav. Siis söödab ta selle ette tarbijale, kes aga ei pruugi sellist kompotti näha soovida.

Portaali lugemine peab olema lõpptarbijale mugav ja lihtne. Portaali loomist tuleb seega alustada tagantpoolt ettepoole, mõeldes, kellele, mida, kuidas ja milleks, mitte aga vastupidi.

Meie seas levib standardmõtlemine “peab olema nii nagu teistel”, selle asemel et läheneda veidi teistmoodi – et meie portaal silma paistaks.

Telefon ja internet olid ammu olemas – samuti kõikvõimalikud suhtlemisprogrammid –, tundus, et turg on täis. Siis tulid mehed, kes mõtlesid teisiti – lõpptarbija seisukohast –, ja tekkis Skype. Millist teed tahame meie minna?

Elu on ju protsess – ka portaali elu! Vaata www.virumaa.info!

Tagasi üles