R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vihula ametnikel on tänavu puhkust kuni 99 päeva

Katri Lindau
, reporter
Vihula ametnikel on tänavu puhkust kuni 99 päeva
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vihula abivallavanem Urmas Osila sõnul pole asendamatuid inimesi ja vallavalitsuses sujub töö tõrgeteta.
Vihula abivallavanem Urmas Osila sõnul pole asendamatuid inimesi ja vallavalitsuses sujub töö tõrgeteta. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Vihula vallavalitsuse mitu ametnikku puhkab käesoleva aasta jooksul üle 70 kalendripäeva. Abivallavanem Urmas Osila sõnul on olukorra põhjustanud varasema vallavalitsuse töökorraldus.


11. veebruaril vallavanema käskkirjaga kinnitatud Vihula valla teenistujate ja hallatavate asutuste juhtide 2010. aasta puhkuste ajakavast selgub, et kõige enam puhkusepäevi on planeerinud tänavusse aastasse keskkonnanõunik Peep Tõnisson – kokku 99. Temale järgneb 91 puhkusepäevaga vallasekretär Enna Tiide­mann.

Üle 80 kalendripäeva puhkavad tänavu veel sotsiaalnõunik Eha Veem ja raamatupidaja Mare Rosen. Roseni puhkust on küll juba ka sel aastal edasi lükatud.

“Meil oli raamatupidamisega siin natuke tegemist ja oli natukene segadusi,” selgitas Osila, kuidas valla finantskorraldusse tehtud muudatused mõjutasid raamatupidaja puhkust.

70 või enam puhkusepäeva on märgitud registripidajale Ingrid Nurmsalule, arendusnõunikule Anneli Kivisaarele, korrakaitseametnikule Ilmar Pekrile ning Võsu põhikooli direktorile Külli Sooväljale.

Üle 60 päeva puhkab juhiabi Marika Sundla, üle 50 kalendripäeva saavad puhkust ehitus- ja planeerimisnõunik Erik Keskküla ning raamatukogujuhatajad Kiiri Kallaste ja Reet Kütt.

Ei ole asendamatud

“Ma vaatasin ise ka, et kole palju on,” kommenteeris puhkusepäevade rohkust abivallavanem Urmas Osila.

“Ega see olukord ei meeldi kellelegi, aga asendamatuid inimesi ei ole olemas,” lisas ta, kuid rõhutas, et olenemata puhkuste rohkusest ning 5.-25. juulini viie olulise ametniku (keskkonnanõuniku, ehitus- ja planeerimisnõuniku, sotsiaalnõuniku, korrakaitsenõuniku ning registripidaja - KL) puhkusel viibimisest vallavalitsus töötab ja toimib.

Urmas Osila sõnul on praegused pikad puhkused tingitud varasematel aastatel kasutamata jäänud või tühistatud puhkustest.

“Ei taha olla kriitiline eelmise vallavalitsuse suhtes – see on nagu kadunukesest halvasti rääkimine, teine pool ei saa ennast kaitsta -, aga selline olukord on tõesti olemas ja püüame sellega hakkama saada,” kommenteeris abivallavanem ning lisas, et kuigi töölepinguseadus lubab enne 1. juulit 2009 väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkuse välja võtta nelja aasta jooksul kuni 30. juunini 2013, on praegu eesmärk, et inimesed võlgu jäädud puhkused võimalikult kiiresti kätte saaks.

Samas juhtis abivallavanem tähelepanu tõigale, et avaliku teenistuse seadusest tulenevalt on ametnikele ette nähtud 35 kalendripäeva põhipuhkust, millele lisanduvad lisapuhkusepäevad staaži eest, mis tähendab, et ka tavaolukorras on ametnike puhkus erasektoris töötavate inimeste omast pikem.

Puhkamiseks on aega

“Kuna majanduslikult on raskem aasta, selle võrra eelarve pingelisem ja sellest tulenevalt ka tegusid võib-olla vähem, annab see ehk võimaluse need puhkused ära kasutada ning samal ajal ka tööga kontsentreeritud koosseisus hakkama saada,” rääkis Osila ning lisas, et tegelikult ei näe ta põhjust, miks ei ole vallaametnikud möödunud aastatel seaduses ette nähtud korras puhanud.

Abivallavanema sõnul pole puhkusel viibivatele ametnikele palgalisi asendajaid määratud ning hakkama saadakse parajasti tööl olevate inimestega.

Lääne-Viru maavalitsuse juristi-nõuniku Helin Leichteri sõnul ei ole maavalitsusele Vihula vallavalitsuse ametnike puhkuste pärast kaebusi laekunud.

“Vallavalitsus peab arvestama, et teenuse osutamine oleks tagatud,” sõnas Leichter.

“Vallavalitsuse töötamine ja puhkuste kasutamine on sisemise töökorralduse küsimus, mille eest vastutab vallavalitsus,” lisas ta.

Ka maavalitsuses on tänavu ametnikel puhkust saadaolevate puhkusepäevade võrra enam.

“Enamikul juhtudel ei kasuta ametnik, kellel on lisaks jooksva kalendriaasta eest saadaolevale puhkusele ka varasema perioodi eest puhkusepäevi, kogu puhkust sellel aastal ja osa jääb reservi järgmiseks aastaks,” selgitas Leichter puhkuste korraldust maavalitsuses.

PUHKUS

• Avaliku teenistuse seadusest lähtuvalt on ametnikul õigus 35kalendripäevasele põhipuhkusele ja teistele puhkustele.

• Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgneva aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte enam kui kümme kalendripäeva.


• Enne töölepingu seaduse jõustumist 1. juulil 2009. aastal kasutamata põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul - 30. juunil 2013.

Märksõnad
Tagasi üles