Hulja ukselabor aitab välismaal läbi lüüa

Kaur Parve uurib, millal stendil oleva ukse vahelt vett hakkab läbi tulema. Paraku juhtus see üpris ruttu.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Huljal Aru Grupi territooriumil asuv uste ja akende katselabor väljastab ustele ja akendele sertifikaate, mis on Eesti tootjate jaoks üliolulised välisturgudel läbilöömiseks.


Selle aasta alguses jõustus Euroopa Liidus akende ja välisuste harmoneeritud standard, mille kohaselt peavad kõik tootjad deklareerima toodete ohutuse.

Huljal asuva katselabori juhataja Kaur Parve rääkis, et enne labori akrediteerimist sel suvel oli tõendusandmeid toodete ohutuse ja kvaliteedi kohta võimalik lähikonnas saada Leedust, Soomest või Rootsist. “Suurte katsekehadega on keeruline välismaale sõita ja ega katse alati­ ei õnnestugi,” lisas Parve.

Konfidentsiaalsus säilib

Et Aru Grupil oli juba 2006. aastal Saksamaalt katsestend soetatud, täiendati natuke seadmeid ja anti labor koos ruumidega rendile sõltumatule ekspertfirmale TÜV Eesti.
TÜV Eesti asedirektori Raivo Reisenbuki sõnul on nende firma alates 2003. aastast teinud erinevate ehituskonstruktsioonide tulekatseid.

“Uksed-aknad on põhilisi asju, mida katsetame,” lisas ta. 2008. aastal otsustas TÜV hakata pakkuma rohkem katseid kuni toodete lõpliku sertifitseerimiseni.

“Akustikalabori ehitamine osutus siiski liiga kalliks ja selle kava otsustasime esialgu kalevi alla panna,” lausus Reisen­buk.

Mullu sügisel sai ta ühel seminaril Kaur Parvega kokku ja selgus, et Aru Grupil on vajalikud seadmed uste-akende sertifitseerimiseks olemas, TÜV-l aga huvi asjaga tegelda. Nii jõutigi sammuni, et TÜV võttis sõltumatu ekspertfirmana Aru Grupi käest laboriruumid ja -seadmed rendile.

Kaur Parve sõnul pole Eestis tootjaid, kellele selline labor vajalik, just üleliia palju. “Aknatootjaid on küll päris ohtralt, aga puitaknatootjaid, kelle kaup ekspordiks läheb, kümmekond,” selgitas ta.

Eesti akna- ja uksetootjad on Euroopas, eriti Põhjamaades ja Iirimaal, aga ka näiteks Jaapanis hinnatud koostööpartnerid. “Meil tehakse reeglina erilisemaid projekte, kus on suhteliselt palju tooteid,” rääkis Parve ja tõi näiteks, et on näinud projekti, mis sisaldas 20 erinevat ust või akent.

“See tähendab, et on vaja teha väga palju katseid ja ei ole hästi mõeldav, et iga asjaga Leedu või Soome vahet sõidetakse, Huljal võib tulemused poole päevaga kätte saada,” kõneles ta.

Parve väitel on elu näidanud, et tõendusandmed on väga olulised ja võivad osutuda võtmeks tellimuse saamisel.
Raivo Reisen­buk rääkis, et ku­na labor asub ühe tootja terri­tooriumil, on hästi oluline konfidentsiaalsuse säilitamine, et tei­sed tootjad julgeksid oma toodan­guga Hul­jale tulla.

“Andmete salastatus on kirjas juba labori akrediteeri­mis­nõuetes,” lisas ta.

Kaur Parve sõnul muudab probleemi pisut väiksemaks asjaolu, et Eesti akna- ja uksetootjad välisturul praktiliselt ei konkureeri, koduturu osakaal on ekspordiks tootjatel aga suhteliselt väike.

Huljal asuva labori teenuste hinnad on samal tasemel kui vastavates laborites Soomes ja Leedus, küll on aga tootjatel võimalik oluliselt kokku hoida aega ja sõidukulusid. “Teste tehakse sama moodi igal pool ja tulemused on võrreldavad, meie mõõdame peamiselt uste ja akende tuule- ja veepidavust,” kõneles Kaur Parve, kes mõne minutiga tõestas, et pea ideaalse tuulepidavusega uks võib olla väga kehva veepidavusega.

Kvaliteet loeb

Aru Grupi juhataja Juhan Viise ütles, et vesi näitab kohe uk­se nõrgad kohad kätte. “See uks näeb väga hea välja ja ilmselt oleks klient vähemalt üheksal juhul kümnest uksega rahul, aga ekspordiga tegeldes peab olema kindel, et toode vastab nõuetele ja töötab hästi,” rääkis ta.

Viise lausus, et kui sellise uksega peaks näiteks Jaapanis probleeme tekkima, on asja väga keeruline ja kulukas lahendada.

Juhan Viise sõnul soetas Aru Grupp labori omal ajal toodangu testimiseks. “Kõik uued tooted käisid siit läbi, ja kui nad said piisavalt heaks, alles siis võtsime ette kuluka tee välismaa laborisse sertifikaadi saamiseks,” selgitas ta.

“Meie huvides on, et ka teiste Eesti akna- ja uksetootjate tooted oleksid head, et ostjad teaksid, et “Made in Estonia” tähendab ühtlaselt kõrget kvaliteeti,” kõneles Juhan Viise.

Tagasi üles