Lugesin 13. juulil Virumaa Teatajas ilmunud reformierakondlase Holsti artiklit, kus ta väitis, et kui endine maavanem Urmas Tamm julgeb sõna võtta praeguse maavanema Einar Vallbaumi hakkama saamise suhtes, siis on see kui nina toppimine võõrastesse asjadesse.
Vastukaja: Parem “Kõige eestim” kui laiutav tühjus
Ma ei oleks toimetusele kirjutanud, kui Aleksandr Holst ei oleks Tamme heast peast hakanud ebasündsate nimedega nimetama, sest see ületas minu jaoks igasuguse eetilise ja moraalse piiri.
Hr Holst, usun, et enamik läänevirukaid saavad aru, et kaitsete vaid oma erakonnakaaslast ja seetõttu ka lähete Tamme suhtes isiklikuks.
Minu silmis Urmas Tamm ei lahmi oma artiklis, vaid põhjendab oma seisukohti väga südikate argumentidega.
Pigem vastupidi, mina näen, et Teie, hr Holst, olete lahmiv ega tea argumentatsioonist midagi. Seega kui peaksin valima, keda usuksin, kas Tamme või Holsti, siis valik oleks lihtne: Urmas Tamme usun rohkem.
Arvan, et praegune maavanem Vallbaum tunnistab sisimas endale ka ise, et Tammel oli õigus.
Vallbaumile ei ole muud soovitust kui käised üles keerata ja tööle hakata. Asi tuleb ju korda teha ja infoportaal kui Lääne-Virumaa visiitkaart tööle saada.
Lõpetuseks. Parem olgu loosung “Kõige eestim” kui laiutav tühjus, nagu on hetkel. Ikka enne kui hakatakse vana lammutama, peab olema selge, milline näeb välja uus asi.