/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2010/07/15/402070t1h6690.jpg)
Kolmapäeva õhtul võis Rakveres näha toredat vaatepilti: pardiema juhatas oma pisikesed, hiljuti ilmavalgust näinud pojad rahvaaeda ehk teatriparki, kusjuures tuli ületada ka sõiduteed.
Galerii: Hiliste pardipoegade esimesed õppetunnid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejärel liiguti tiigini ning kuus väikest piilut sulpsasid ema juhatusel vette. Tiigis oli juba ees ka teine, kahe pojaga pardipere.
Enamasti võib nii pisikesi sinikael-parte kohata kuu või rohkemgi varem.
Ka tänavu Rakveres Silla tänava tiigis ja selle ääres askeldavad pardipojad olid jaanipäeva paiku juba üsna suured ja asjalikud.
Maaülikooli lõpetanud Ester arvas, et ilmselt on pardipoegade hilise koorumise põhjuseks see, et sinikael-pardi kevadine pesa hävis.
Sellisel juhul võib emaslind uued munad muneda ning neist pojad välja haududa.
Emane sinikael-part muneb tavaliselt aprillis või mai esimeses pooles, enamasti on kurnas 8-13 muna.
Hauduma hakkab emaslind pärast viimase muna munemist ning pojad kooruvad 26 päeva pärast.
Ema viib pojad vette juba 12-16 tundi pärast koorumist ning pessa nad enam ei naase. Pardipojad oskavad kohe maapinnal liikuda ja vees ujuda, kuid vajavad siiski ema juhatust ja kaitset.
Piilud kasvavad väga kiiresti ning kahe kuu pärast oskavad juba lennata.