Juhtkiri: Sõltuv siiski loodusest

Äike. Foto: Toomas Huik

Aastasadade kogemused on näidanud, et loodusjõudude stiihia vastu on inimkond olnud suhteliselt abitu. Orkaanid ja maavärinad on Eestimaad üldiselt säästnud, kuid igal aastal elame üle mitmeid äikesetorme.

Sel nädalal on äike Eestis mitmel pool kahju tekitanud: küll on elektrikatkestused, voolukõikumiste tõttu rivist väljas telefonid ja internet, kahjustatud koduelektroonika.

Hullemal juhul on süttinud mõni puu või koguni laut või elumaja.

Äike tuletab inimesele meelde, et ta pole looduse kroon. Vaatamata kogu nutikusele ja imelistele tehnilistele leiutistele tuleb tal tunnistada end sõltuvaks suurematest jõududest seda enam, mida tundlikumad ja hapramad on tema loodud seadmed.

Võime välgu ja müristamise füüsikaliselt lahti seletada, aga see ei kaitse meid just eriti palju.

Piksekaitse on üks väheseid asju, mida inimene on suutnud sellel teemal välja mõelda. Samas on olemas elementaarsed reeglid, mis on inimest kaitsnud ajast aega: ära seisa keset välja üksiku puu all, ära mine äikese ajal vette, pane uksed-aknad-siibrid kinni ja püsi paigal.

Pikse ajaks on mõistlik vooluvõrgust välja võtta arvutid, telerid ja teised elektroonikaseadmed.

See ei pruugi aidata, kui välk maja kõrvale puusse lööb, aga vähemalt ei provotseeri loodusjõudu. Ja sellepärast, et välk võib õuepuusse lüüa, ei saa hakata kohe kodu ümber lageraiet tegema. Elamine on ohtlik asi, see on juba loodusest seatud.

Äikest ei tasu ka liiga karta. Pelgalt kõuemürin ei tee kurja, ning selle eest ei ole vaja pakku pugeda - kaugel kõmistav äike ohtu ei kujuta, küll aga välgusähvatused.

Samas on kaunis ja võimas vaatepilt, kuidas välgunooled ühendavad maa ja taeva või äike möllab öisel merel kilomeetreid eemal ning taevas on korraga imeliselt valge.

Nii et igal asjal on mitu külge.

Lugupidamine ja ürghirm peavadki inimlooma suhtumist taevasesse tulle ja kõuekärgatustesse saatma.